4. mai 1997
Jaga lugu:

Panditava vara alakindlustamine on riskantne

Nii pank kui ka liisingfirma nõuab laenutagatise või liisinguobjekti kindlustamist võlakohustuse ulatuses. Panditava vara väärtus võla tagasimaksmise ajal enamikel juhtudel oluliselt ei muutu. Seda asjaolu tuleks arvestada ka kindlustuslepingu sõlmimisel ja eriti pikendamisel.

Kindlustatavate objektide väärtuse määrab kindlustusvõtja ise. Kindlustusandjal on vaid soovitaja roll. Vastavate spetsialistide palkamine tõstaks kindlustusteenuste hinnad nii kõrgeks, et need oleksid taskukohased vaid vähestele.

Kindlustusfirmades kohtab üha sagedamini «kavalaid» kliente, kes soovivad võlakohustuste vähenedes kindlustada vaid poole tagatisest. Kuna kindlustuslepingu sõlmimise aluseks on eelkõige kliendi nõudmised ja vajadused, pole kindlustusandjal vara alakindlustamisest põhjust keelduda. Kindlustusandja kohuseks on vaid kindlustusvõtja õigeaegne teavitamine tingimustest.

Nõnda juhtubki sageli, et kokkuhoidlik klient kirjutab teadlikult alla alakindlustusega lepingule.

Kindlustusvõtja ise on kindlustuslepingu pealt kokkuhoidmisega rahul kuni kindlustusjuhtumi saabumiseni. Kahju väljamaksmisel võtab kindlustusselts aluseks vastava tingimuse. Selle järgi on alakindlustuse puhul kindlustushüvitise ja varalise kahju summa suhe võrdne kokkulepitud kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse.

Kindlasti pole selline lahenduskäik meelepärane ei kliendile ega ka laenu- või liisinguandjale. Näites toodud pretsedent soodustab kõikvõimalikke kuulujutte valelikest ja mitmepalgelistest kindlustusseltsidest. Teatavasti pole kindlustusseltsi näol tegemist heategevusettevõttega. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustustingimused, millega tutvumist eeldatakse enne lepingu sõlmimist.

Kindlustuslepingule eelneb üldjuhul kindlustuspakkumine (hinnapakkumine). Kindlustusmakse suurus sõltub riski astmest, kindlustussummast ja muudest lisateguritest. Selleks, et saada objektiivset ja head kindlustust, tuleb kindlustusandjat võimalikult täpselt teavitada objekti olukorrast.

Mida ähmasem on kindlustusandja ettekujutus objektist, seda suuremaks hindab ta riski. Vastupidisel juhul võib kindlustusandjat pidada ebakompetentseks. Varakindlustuse puhul tuleb kindlustusandjale tingimata esitada ka kindlustatava vara nimekiri. Kui kindlustusselts seda ei soovi, võib eeldada tema loomingulist suhtumist kindlustushüvitiste väljamaksmisesse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum