Nii pank kui ka liisingfirma nõuab laenutagatise või liisinguobjekti kindlustamist võlakohustuse ulatuses. Panditava vara väärtus võla tagasimaksmise ajal enamikel juhtudel oluliselt ei muutu. Seda asjaolu tuleks arvestada ka kindlustuslepingu sõlmimisel ja eriti pikendamisel.
Kindlustatavate objektide väärtuse määrab kindlustusvõtja ise. Kindlustusandjal on vaid soovitaja roll. Vastavate spetsialistide palkamine tõstaks kindlustusteenuste hinnad nii kõrgeks, et need oleksid taskukohased vaid vähestele.
Kindlustusfirmades kohtab üha sagedamini «kavalaid» kliente, kes soovivad võlakohustuste vähenedes kindlustada vaid poole tagatisest. Kuna kindlustuslepingu sõlmimise aluseks on eelkõige kliendi nõudmised ja vajadused, pole kindlustusandjal vara alakindlustamisest põhjust keelduda. Kindlustusandja kohuseks on vaid kindlustusvõtja õigeaegne teavitamine tingimustest.
Nõnda juhtubki sageli, et kokkuhoidlik klient kirjutab teadlikult alla alakindlustusega lepingule.
Kindlustusvõtja ise on kindlustuslepingu pealt kokkuhoidmisega rahul kuni kindlustusjuhtumi saabumiseni. Kahju väljamaksmisel võtab kindlustusselts aluseks vastava tingimuse. Selle järgi on alakindlustuse puhul kindlustushüvitise ja varalise kahju summa suhe võrdne kokkulepitud kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse.
Kindlasti pole selline lahenduskäik meelepärane ei kliendile ega ka laenu- või liisinguandjale. Näites toodud pretsedent soodustab kõikvõimalikke kuulujutte valelikest ja mitmepalgelistest kindlustusseltsidest. Teatavasti pole kindlustusseltsi näol tegemist heategevusettevõttega. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustustingimused, millega tutvumist eeldatakse enne lepingu sõlmimist.
Kindlustuslepingule eelneb üldjuhul kindlustuspakkumine (hinnapakkumine). Kindlustusmakse suurus sõltub riski astmest, kindlustussummast ja muudest lisateguritest. Selleks, et saada objektiivset ja head kindlustust, tuleb kindlustusandjat võimalikult täpselt teavitada objekti olukorrast.
Mida ähmasem on kindlustusandja ettekujutus objektist, seda suuremaks hindab ta riski. Vastupidisel juhul võib kindlustusandjat pidada ebakompetentseks. Varakindlustuse puhul tuleb kindlustusandjale tingimata esitada ka kindlustatava vara nimekiri. Kui kindlustusselts seda ei soovi, võib eeldada tema loomingulist suhtumist kindlustushüvitiste väljamaksmisesse.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.