4. mai 1997
Jaga lugu:

Renoveerimislaen kui ühistu efektiivsuse lakmuspaber

Renoveerimislaenu taotlemiseks tuleb korteriühistutel ette valmistada hulk dokumente. Lisaks laenutaotluse (2/3 häälteenamusega) heaks kiitnud üldkoosoleku protokollile tuleb ühistu juhatusel koostada äri- ehk tasuvusplaan, kus näidatakse detailselt laenu kasutamise eesmärgid ja majanduslik otstarbekus.

Veel on vaja renoveerimistööde maksumuse kalkulatsiooni ja panga poolt aktsepteeritud kinnisvarafirma hindamisakti korterite turuväärtuse kohta. Ühistu maksujõulisuse hindamiseks tahab pank korteriühistu viimase aasta või tegutsemisperioodi bilanssi ning kommunaalettevõtete teatisi võlgade puudumise kohta.

Täiendava kontrollimehhanismi ning likviidsustagatisena nõutakse pangas konto avamist ning renoveerimisprojekti maksumusest 35% tasumist ühistu omavahendite arvel.

Panga nõuded võivad tunduda laenutaotlejale liigse bürokraatia või norimisena, kuid asjasse süüvimine viib siiski vastupidisele järeldusele. Tegu on asjakohaste ja ühistule väga vajalike dokumentidega. Ei saa ju tõsiselt võtta laenutaotlejat, kes olemasolevaid probleeme ei lahenda ja neid endale hoopis juurde ihkab.

Samas on paradoksaalne, et esmajärjekorras saavad laenu elamu- ja korteriühistud, kus sotsiaal- ja olmeprobleemid pole nii teravalt tunnetatavad. Sellesse kategooriasse kuuluvad eeskätt endised elamukooperatiivid ja hiljem endale sularaha eest korteri ostnud isikutest koosnevad maksujõulised ühistud.

Maksujõuetus on muutumas kõige tõsisemaks takistuseks elamute kordategemisel ja renoveerimisel.

Seni on riik nimetatud probleemi kas eiranud või pannud selle üksnes kinnisvarafirmadele ja ühistutele.

Mis saab aga siis, kui makseraskustesse sattunud inimeste korteritest väljatõstmine muutub massiliseks?

Õigusemõistmise üldprintsiipidest lähtuvalt loetakse seaduserikkumist sotsiaalseks hälbeks. Kui see aga muutub normiks, on tegemist riiki tõsiselt haarava kriisiga, mis võib viia sotsiaalse plahvatuseni ühes sellega kaasnevate tagajärgedega.

Pankade poolt renoveerimislaenu saamiseks esitatud tingimuste täitmine on kahtlemata kasulik ka ühistule endale. On ju esitatud nõuded hinnanguks tema senisele majandustegevusele. Enamikku korteriomanikest peaks huvitama, kui suur on tema korteri turuväärtus ja kes ning mis põhjusel on maksuvõlglased. Samuti peaksid nad olema huvitatud elamu amortiseerumisest tuleneva vara väärtuse vähenemise peatamisest ja kokkuhoiust, mis kaasneb energiasäästuprogrammiga.

Panga tingimuste loetelu ei ole pühakiri ja konkreetsetes üksikasjades on võimalik eraldi kokku leppida. Näiteks ei pruugi laenu võtmist soovida kõik korteriomanikud.

Igas elamus leidub kindlasti ka neid, kes on valmis kohe renoveerimiseks vajamineva summa tasuma. Selle maksumuse võib ühistult nõutavate omavahendite arvele kanda. Samuti võib projekti lülitada juba tehtud renoveerimistööd ja nende maksumuse.

Pandilepingu sõlmimisel tuleb ühistul vältida lepingu sõnastust, et võimalike makseprobleemide tekkimisel valib pank, millises järjekorras korterile sissenõue pöörata. Segaduste vältimiseks peaks võlgnikust korteriomanik ise oma kohustuste eest vastutama.

Jaga lugu:
Hetkel kuum