Arvutifirma IBM Eesti OÜ tegevdirektori Ants Urvaku sõnul seisneb peamine probleem selles, et suured välismaised arvutifirmad ei ole Tiigrihüppe projektist veel eriti aru saanud.
«Räägitakse Tiigrihüppest kui visioonist ja eesmärgist, aga selle raamprojekt ei ole avalikkusele kättesaadav olnud. Puudub kompaktne kirjeldus, keegi aga ei tule finantseerima ebamäärast projekti,» selgitab ta.
Urvaku kinnitusel on ta Eesti haridussüsteemi arvutiseerimisprogrammi tutvustanud ka oma emafirmale IBMile. Kuid Tiigrihüpe on ilmselt veel arenguraskustes, lisab Urvak.
IBMi siinse esindajaga ühineb ka Eesti arvutifirmade assotsiatsiooni juhtiv Kaido Saarma, kelle sõnul ei ole tänavuseks aastaks koostatud korralikku Tiigrihüppe rahastamise projekti. Siiamaani on selgusetu, kuhu need miljonid liiguvad, lisab Saarma, kes on ka Tiigrihüppe sihtasutuse nõukogu liige.
Tiigrihüppe sihtasutuse juhataja Enel Mägi tõrjub süüdistusi väitega, et alles sihtasutuse loomise järel tänavu veebruaris on tekkinud asutus, mis saab hakata liigutama nii välisraha kui Eesti riigi, firmade ja üksikisikute toetusi.
Tiigrihüppe arendamiseks loodud keerulise nimega üksus-- haridussüsteemi arvutistamise rahvuslik peakomitee -- koostas mullu kevadel Tiigrihüppe programmi, osales riigieelarve arutelul ja esitas taotlused Pharelt toetuse saamiseks.
Endine haridusminister Jaak Aaviksoo räägib, et tänavuse rahakasutuse kohta on otsus vastu võetud ja see ootab kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Küll aga oleme juba teinud koostööd Avatud Eesti fondi ja ÜRO arenguprogrammiga, kuigi need summad ei kajastu meie eelarves, lisab Aaviksoo.
Sajandivahetuseks kuni pool miljardit krooni maksma mineva programmi algatamiseks on Aaviksoo sõnul praegu kõige põhilisem Tiigrihüppe konkretiseerimine maakondade ja koolide tasandil.
Euroopa Liidu Phare programmi rahadega alustatakse tänavu igas maakonnas ühe nn pilootkooli varustamist kaasaegse arvutustehnikaga, toob Aaviksoo välja esimese konkreetse välistoetuse. Ta kinnitab, et Pharelt on koolide arvutiseerimiseks sel aastal tulemas kümme miljonit krooni.
Tiigrihüppe programmis hariduse infosüsteemide töögruppi juhtiva Ene Lindemanni ütlusel luuakse igas pilootkoolis 15 arvutitöökohaga klass. Samuti palgatakse Phare rahade eest kolmeks aastaks nendesse koolidesse eraldi töötajad, kes hakkavad tegelema infotehnoloogia rakendamisega hariduses.
Pilootkoolide projekt on Lindemanni kinnitusel üks viiest Phare alamprogrammist. Teised hõlmavad arvutite rakendamist koolide administreerimisel, õpetajate ja õpilaste koolitust jms.
Phare raames on Tiigrihüppele kuni sajandi lõpuni tulemas üle 60 miljoni krooni, kinnitab Aaviksoo. Kuid sellegi raha kättesaamiseks on vaja luua veel eraldi sihtasutus.
Aaviksoo väitel on ta maailmas palju ringi vaadanud, et Tiigrihüppele toetust saada. Kuigi siduvaid kokkuleppeid hetkel ei ole, pean reaalseks, et saame abi, räägib ta.
Täpselt aasta pärast presidendi poolt Tiigrihüppe väljakuulutamist loodud sihtasutusel on kontaktid suurte arvutifirmadega Intel, Sun, Microsoft. «Me peaksime tagama Tiigrihüppe toel muretsetud arvutites legaalse tarkvara kasutamise. Ehk saab sellel alal teha koostööd maailma suurima tarkvaratootja Microsoftiga,» loodab Aaviksoo.
Ka eelmisel nädalal Eestit külastanud juhtiva protsessorivalmistaja Inteli turundusdirektor Tim J. Keating väljendas Tiigrihüppe sihtasutuse juhtidega kohtudes Inteli huvi Eesti arvutiseerimise vastu. Inteli vastust võimaliku koostöö kohta on oodata suvel.
USA asepresident Al Gore lubas Lennart Meriga Ameerikas kohtudes, et tuleb isiklikult viimast Eesti kooli Internetti lülitama, kui Eesti sellega enne sajandivahetust hakkama saab.
Seotud lood
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.
Enimloetud
5
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
6
Kahjum parandati suuremaks
Viimased uudised
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Tagasi Äripäeva esilehele