8 mai 1997

Kuidas toetada äärealasid?

Alustada tuleks äärealade hariduse toetamisega. Kui juba inimesed on haritud, siis genereeritakse ka paremaid ideid. Need mõned miljonid, mis antakse laenuks, on küll naeruväärsed. Riik peaks ikkagi leidma vahendeid oma suurtööstuse või rahapiirkondade arvel, et äärealade ettevõtlus saaks laenu näol toetust väga suures ulatuses. Muidugi, kindel on, et see, mis äärealad elama paneb, on ikkagi maa. Kui vähemalt investeeringud oleksid maksuvabad, siis see kiirendaks lisaks äärealade kogu Eesti arengut.

Kui näiteks Eestis oleks investeeringud täiesti maksuvabad, siis minu firma peremehed istuksid väga-väga tõsiselt laua taga ja sügaksid kukalt, et kui mitu miljonit Eestisse jätta ja mis sellega siis teha. See aitaks riiki üles ehitada.

Kui olla efektiivne ja ehi-tada üles efektiivset ühiskonda, siis ei tuleks riigil äärealasid toetada. Pigem tuleks see raha kulutada suuremates asulates elamute ehitamisele. Ma ei näe sellisele strateegiale pikka perspektiivi, et väikestesse kohtadesse anda mingi summa. Linnastumine on paratamatu protsess, mis maailmas toimub. Loomulikult tuleb seda takistada, et maa ei jääks sööti ja metsad võssa ei kasvaks. Maksusoodustuste tegemine ei too erilist kasu. Et keegi hakkaks äärealadele investeerimise peale mõtlema, peaksid soodustused olema väga suured. Riigi poliitika pikas perspektiivis peaks olema selline, et äärealasid rahaliselt ei toetata, kuid kindlasti peab riik vahepeal väikesi auke lappima, et sotsiaalseid probleeme lahendada.

Täiendav riigipoolne toe-tus Kagu-Eestile on igati õigustatud. Nende majanduslik areng ei ole nii kiire kui mõnes teises piirkonnas. Ennekõike peab toetama ettevõtluse arengut. Muidu me jäämegi lõpuni sotsiaalsfääri riigi rahaga kinni tampima. Tuleb kaaluda, kas on põhjendatud mõnes külas vägisi elu taastamine. Tänase väikese rahakoti juures tuleb teha valik. Jätkuma peab saarte programm. Ma ei toeta aga seda, et vähest regionaalpoliitika arenguks antavat raha antakse laenuks ettevõtluse arendamiseks. See raha on niivõrd väike võrreldes sellega, mida ettevõtete arendamiseks vaja on. See tuleks eraldada tagastamatu abina väga konkreetsete projektide toetamiseks või käivitamiseks.

Regionaalpoliitika peaks olema ennetava iseloomuga, mitte tagajärgede likvideerija. Tuleb selgitada välja ohukolded. Valitsus peaks sekkuma sellise piirkonna tegevusse ennetavalt ja tegema näiteks maksusoodustusi. Lihtsam on võib-olla enne raha kulutada ja jätta mõni maks võtmata kui pärast töötuid ülal pidada. Riik ei peakski raha kohalikele ettevõtjatele jaotama. Kui aga ettevõte on raskes olukorras ja seal töötab märkimisväärsel arvul inimesi, siis võiks sellele ettevõttele soodustusi teha.

Ma ei oska öelda, milline kasu oleks mõnda piirkonda erimajandustsooni loomisest. Ma ei tea, mida see erimajandustsoon meie tingimustes peale selle nime peaks tähendama.

Hetkel kuum