11 mai 1997

Miks Eesti ühiskonnas on nii vähe naisettevõtjaid?

Mulle tundub, et see on täiesti ekslik arvamus. Millegipärast naisettevõtjad ja üldse kõik head asjad, eriti naiste puhul, jäävad lihtsalt selliste suurte meeste ning nende skandaalide ja võimuvõitluse varju. Kuigi loomu poolest naised nagu peaksid olema edevamad.

Tegelikult on piisavalt palju naisettevõtjaid, on ju väga edukaid ja väga tarku naisi. Nad ei ole sunnitult tagasihoidlikumal positsioonil, võib-olla nad ei positsioneeri ennast nii, nagu peaks. Naised peaksid ennast rohkem välja mängima, aga see oleneb tegelikult väga palju inimesest ja tema iseloomust. Näiteks mina olen selline suhtleja-tüüp ja mulle meeldib, kui minu ümber on inimesed. Teine on väga tark ja toimekas, aga samas väga tagasihoidlik. Ühed tahavad olla silmapaistvad, aga teised tahavad olla varjus.

Kahtlemata naine võib alustada nullist ja jõuda ka pöörase ideega kuhugi välja, aga idee peab olema sel juhul väga hea.

Ma ei oskaks teha üldistust, aga näiteks minu soov on küll enda kõrval näha väga tarka meesettevõtjat, selline suurem aju oleks ikkagi meespool. Usun, et olen väga hea teostaja.

Samas ei kuulu ma kindlasti naisõiguslaste ridadesse, kes arvavad, et kõik mehed teevad naistele liiga. Nii see ei ole, ma olen selles sügavalt veendunud. Kahtlemata on juhuseid, kui naistele tehakse liiga, aga reeglina tubli naine ei lasegi endale liiga teha. Selles suhtes olen ma pigem meestearmastaja kui meestevihkaja.

Töötan ju ise ka seltskonnas, kus minu ümber on kõik mehed. Tegelikult üks naine peaks seltskonnas alati olema. Võib-olla vahel on vaja just nimelt seda emotsionaalsust, mida naistele tihtipeale ette heidetakse, vahel on vaja just rahulikkust ja mõistlikkust.

Minule pole küll kunagi niiviisi tundunud. Eestis on piisavalt palju väga ettevõtlikke ja väga tublisid naisi ning ma arvan, et võib-olla naistel on ka mõningad omapärased eelised meeste ees. Näiteks stabiilsus. Ning see, et kui saavutatakse midagi, siis võib-olla ei jääda nii kiiresti loorberitele puhkama ja üritatakse endast parim anda. See on stampmõtlemine, et naine on alati kodukolde hoidja ning mees on see, kes läheb võitlusesse ja mammuti sarvepidi koju lohistab. Vähemalt Hansapanga näitel oleme ka vastupidist olukorda leidnud: naised on tihtipeale väga arenguvõimelised ja neil on väga häid ettepanekuid.

Olen sellega päri, et meil on vähe naisettevõtjaid. Aga Eesti naised edenevad majandus- ja poliitilises elus. Seda on viimase kahe-kolme aasta jooksul ju lausa märgata, et järjest rohkem tuleb naisotsustajaid juurde.

Mina väidan küll niimoodi, et mingit niisugust hoiakut meeste hulgas ei ole, et naist enda kõrval ei nähta samal positsioonil või samas rollis. See on lihtsalt osade naiste välja mõeldud, kui nad on millegi muu tõttu pidanud kõrvale jääma. Mina ei suudagi naisi ja mehi ühiskonnas lahus käsitleda. Olen kantslerite korpuses ainus naine ja olen ausalt öeldes lihtsalt ja loomulikult ära unustanud, et olen naine -- tähendab, ma olen meestega võrdne igas mõttes.

Hetkel kuum