12 mai 1997

Hüvitusfond rahapuudust ei kurda

Hüvitusfondi juhatus armastab silmapaistvaid kinnisvaraprojekte. Üks neist, Tallinna kõrgeim hoone, valmib kahasse Ühispangaga Tartu maantee äärde ja läheb maksma 230 miljonit krooni. Seega võib veidi enam kui aasta pärast Tartu poolt Tallinna sisse sõites näha juba kaugelt 24korruselist peegelpinnaga büroohoonet.

Vabaduse platsile on Hüvitusfondil kahasse kinnisvaraärimees Karl Wellneriga plaanitud rajada uhke büroohoone, mis peaks välisviimistluselt sarnanema Dallase peegeltornidega. Riia ja Vilniuse kesklinna rajab Hüvitusfond klubi Hollywood omanike Priit ja Peeter Rebasega koostöös lõbustuskeskuse. 100miljoniline aastakasum

Tänases Eesti finantsmaailmas on riigile kuuluv Hüvitusfond kujunenud üheks suuremate võimalustega rahastajaks. Vastavalt seadusele laekub Hüvitusfondi 45 protsenti riigivara ning 25 protsenti munitsipaalvara erastamisest saadud rahast. Nelja aastaga on nii tulnud fondi ligi 800 miljonit krooni, selle aja jooksul on fond teeninud kasumit 102 miljonit krooni. Hüvitusfondi 1997. a planeeritav puhaskasum on 100 miljonit krooni.

Kui Eesti erastamise ema Liia Hänni viis aastat tagasi erastamiskavaga lagedale tuli, võis ta vaevalt aduda, milliseks finantsasutuseks kujuneb Hüvitusfond. Tol ajal mujal Ida-Euroopas loodud hüvitusfondid maksid hüvitist neile, kellele polnud võimalik vara ja maad tagastada. Sealt sai ka Eestis alustanud fond oma nime.

Liia Hänni sõnul tuli Mart Laari valitsusel 1993. aastal kiiresti luua selline fond, et pakkuda omandireformi aluste seaduse järgi katet EVPdele. Senine Tiit Vähi valitsus oli keskendunud Saksa Treuhandi erastamismudelile, mis nägi ette vara müümist sularaha eest.

«Hüvitusfondi nimi ongi tulnud petlik, sest fond ei hüvita midagi, vaid emiteerib obligatsioone,» kommenteerib Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder (24).

«Pikemas perspektiivis võib fond muutuda pangaks, ilmselt siis investeerimispangaks,» räägib Eesti kõrgema kommertskooli haridusega Mölder. Fond pakub täna kõiki tavapäraseid pangandusteenuseid: annab laenu, tegeleb liisinguga ja osaleb kindlustustegevuses.

Alates möödunud sügisest saab fond vajaduse järgi raha välismaalt sisse laenata ja investeerida julgemalt ettevõtete mittekaubeldavatesse aktsiatesse, kinnisvarasse ja tulevikutehingutesse. Riskikapitalina on fond investeerinud 11miljonit krooni ASi Parklamaja, 5,6 miljonit Maapanka ja 3 miljonit kindlustusseltsi Leks.

Hüvitusfond tohib laenu anda alates eelmise aasta sügisest, enne seda ostis fond ettevõtete võlakirju ja finantseeris nii ettevõtteid. Eraisikutele fond laenu anda ei tohi ja fondi juhatuse liikme Allan Sombri sõnul pole seda ka kunagi tehtud.

Hüvitusfondi laenuraha keskmine intress on praegu laenudel 12 ja võlakirjadel 13 protsenti.

Hoiupanga juhatuse aseesimehe Priit Halleri sõnul on Hüvitusfondil võimalik tänu riigi käest odava raha saamisele hoida laenuintressi madalamal kui pankadel. Kuna tegemist on riigi rahaga, ei pruugi riigifond taotleda maksimaalset tootlust. See aga rikub laenuturgu, arvab Haller.

Fondi nõukogu liige, reformierakondlane Jürgen Ligi lükkab ümber rahandusringkondades liikuvad süüdistused, nagu saaksid fondist laenu vaid nõukogu liikmete tuttavad. «Selliseid jutte levitavad arvatavasti need, kes laenu ei saa,» arvab ta.

Samas on Ligi väitel nõukogu liikmete hulgas mitmed laenutaotlejad teinud vilkalt lobby-tööd. Tema sõnul on ka üks kuluaaritöö tulemusena fondi poolt finantseeritav projekt käima minemas, Ligi jätab fima nime targu nimetamata.

Toyotade müügi ja hooldusega tegeleva Amserv Grupi juht Raivo Aavisto peab Hüvitusfondist laenu saamist keeruliseks protseduuriks, kuna fondis otsustab laenu andmist lai inimeste ring. Amserv taotles laenu kohe pärast fondi loomist, ent esialgsed läbirääkimised ei kandnud vilja.

Siis võttis fondi juhatus ise Amserviga kontakti ja pakkus investeeringut Amservi võlakirjadesse. Saadud 8 miljoni krooni eest ehitas Amserv välja kaks teeninduskeskust.

Mööblitootja Standard võttis Hüvitusfondist võlakirjade müügi kaudu laenu poolteist aastat tagasi. «Sel ajal pakkusid pangad laenu 20 protsendiga, fondist saime laenu 15 protsendiga,» meenutab Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi. Saadud 9,4 miljonit krooni kasutas Standard iseseisva soojussüsteemi väljaehitamiseks ja seadmete ostmiseks.

Oma töötajatele fond laenu anda ei tohi. Vastavalt fondi ja kommertspankade vahelistele kokkulepetele hoiab fond pankades deposiite, mille tagatisel annavad pangad laenu fondi töötajatele. Jürgen Ligi sõnul kehtib see vastutulek ainult fondi töötajatele, nõukogu liikmed sellist laenu võtta ei saa.

Fondi halbade laenude osakaal on üllatavalt väike. Suurim sissekukkumine on 12 miljonit maksnud ridaelamu ehitust Tabasalus. Maja oli mõeldud Kalevi korvpallimängijate peredele, ent pallimehed ei ilmutanud korterite ostmise vastu huvi ja nii seisid 22 boksi kolm aastat Hüvitusfondi tütarfirma HF Liisingu bilansis. Tänaseks on kinnisvarafirma Arco Vara müünud elamust 5 boksi.

Fondi meeskond on noor, 36 töötaja keskmine vanus on 28 aastat. Keskmine kuupalk küünib 7400 kroonini, mis on umbes samal tasemel Eesti rahandusasutustes makstava keskmise palgaga. Hüvitusfondi juhatuse esimehe Arle Mölderi palga 21 000 krooni kinnitas fondi nõukogu.

Nõukogu liige Jürgen Ligi tunnistab, et koos lisatasudega küünib juhatuse esimehe palk 30 000 krooni alla, ülejäänud palgad määrab juhatuse esimees vastavalt võimalustele fondi eelarves.

Alates 1996. aasta sügisest pole fond enam tavaline riigiasutus majandusministeeriumi haldusalas, vaid avalik-õiguslik juriidiline isik, nagu näiteks ka Eesti Pank. «Seetõttu ei kuulu fondi liikmete palgad avalikustamisele,» tõdeb Ligi.

Fondi eelarve võimaldab juhatuse liikmetel sõita ametiautodega. Näiteks juhatuse esimees sõidab uue BMWga. Küsimusele, miks ta ei sõida Lexusega, vastab Mölder, et tema BMW maksab Lexusega sama palju.

Läinud kolmapäeval pani Hüvitusfond EVPde eest müüki 9. seeria võlakirjad, millelt makstav intress on fondi ajaloos esmakordselt seotud pankadevahelise laenuintressi Taliboriga.

Praegu on fondil 16 000 obligatsiooniomanikku. Fond tagab obligatsiooniomanikele aastaintressi, mis on seni koos lisaintressidega kõikunud 10 protsendi piirimail.

Fondi nõukogu esimees, Pensionäride ja Perede liidu liige Raoul Üksvärav avaldab lootust, et EVPsid saab fondi kaudu müüa ka pärast 1998. aastat, mil lõpeb praeguse seaduse järgi EVPde kasutamine. Vastavalt praegusele seadusele peab fond tegutsema niikaua, kuni kõik erastamisväärtpaberid ehk EVPd on kustutatud.

Rahandusministeeriumi spetsialist, hüvitusfondi nõukogu liige Veiko Tali kinnitab, et riigikogu peab järgmisel aastal võtma vastu otsuse, kuidas Hüvitusfondi ümber kujundada. Tänaseks on fond koos tütarfirmadega arenenud edukalt toimivaks kontserniks, mille väljatöötatud struktuuri pole otstarbekas lammutada, leiab Tali.

Tema sõnul on edaspidiseks tegutsemiseks kaks võimalikku varianti. Esimene variant käsitleb fondi järeltulijat eraõigusliku aktsiaseltsina, mis jätkab finantsasutusena, näiteks investeerimispangana. Riik otsustab, kas müüb oma osaluse selles pangas või mitte.

Teine võimalus on jätkata avalik-õigusliku asutusena, mida saaks edaspidi kasutada pensionireformiga seotud tagatiste süsteemi loomisel.

Pankade müümisel kehtib rusikareegel, et müügihinna sisse arvestatakse lisaks omakapitalile 4--5kordne aastakasum. Kui Hüvitusfondi kasum on 3-4 aasta pärast 200 miljonit krooni, võib sellest ettevõttest koos miljardi krooni suuruse omakapitaliga saada sajandivahetuseks ligi 2 miljardi kroonine erastamiskompvek.

Hetkel kuum