• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus tähtaeg: 1998. aasta 1. märts

    Tahaks tänada riigikogu liiget Olev Raju, et ta esitas 23. aprillil riigikogu menetlusse «Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu», tunnistades sellega probleemi seaduseandja poolelt, ning et ta ka selle ajakirjanduses koheselt avalikustas. Eelnõu tekst on järgmine:
    Äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258) paragrahvis 513 tehakse järgmised muudatused:
    1) lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Ettevõtjad, mille äriregistrisse kandmiseks ei ole 1997. aasta 1. septembriks esitatud käesoleva seadustiku paragrahvis 511 nimetatud avaldust või mida ei ole nimetatud kuupäevaks seaduses sätestatud viisil ümber kujundatud, ning ettevõtjad, mida ei ole 1998. aasta 1. märtsiks ettevõtjana äriregistrisse kantud, loetakse lõpetatuks.»;
    2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Välismaa äriühingu filiaali või esinduse, mille äriregistrisse kandmiseks ei ole 1997. aasta 1. septembriks esitatud käesoleva seadustiku paragrahvis 512 nimetatud avaldust, ning välismaa äriühingu filiaal või esindus, mida ei ole 1998. aasta 1. märtsiks äriregistrisse kantud, kustutab ettevõtteregistri pidaja ettevõtteregistrist.»
    Seoses nimetatud seaduse eelnõuga on mul tekkinud järgmised tähelepanekud ja küsimused (edaspidi kasutan ettevõtteregistrisse kantud ettevõtja, välismaa äriühingu filiaali ja esinduse puhul koondnimetust «ettevõte»).
    1. Seadusemuudatuse järgi ei pea oma tegevust lõpetama ettevõtted, mis ei ole 1997. aasta 1. septembriks kantud äriregistrisse, kuid on esitanud äriregistrisse kandmise avalduse.
    2. Eelnõu esitanu seletuskirjast võib lugeda, et ettevõtte äriregistrisse kandmise avalduste, mida ei ole 1. septembriks jõutud läbi vaadata, läbivaatamise tähtaega soovitakse pikendada 1998. aasta 1. märtsini, kuid eelnõu tekstist ei loe seda välja, sest muutmata on jäetud seaduse säte, mis ütleb, et kohtunik peab ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte samas vormis või ümberkujundamise teel äriregistrisse kandmise avalduse läbi vaatama 60 päeva jooksul selle saabumisest arvates. Sellest lähtuvalt peaks kõik 1. septembriks esitatud avaldused olema vähemalt novembriks läbi vaadatud.
    Eelnõus ei ole muudetud ühtegi äriseadustikuga kindlaks määratud äriregistrisse kandmise menetlusega seotud tähtaega peale viimase päeva, mil ettevõte peab olema äriregistrisse kantud. Seega eelnõu järgi on ainuke võimalus viivitada kande tegemisega 1. märtsini, kui kasutada selleks ära äriseadustikus ebamääraselt sätestatud tähtaega kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks ja dokumentide uueks läbivaatamiseks.
    3. Õiglusest lähtudes loodan, et ei soovita pikendada avalduste läbivaatamise tähtaega nende ettevõtete suhtes, kes praegu kehtivaid tähtaegu arvestades (eelnimetatud 60 päeva + 5 tööpäeva äriregistri kande tegemiseks) oleks 1. septembriks registrisse kantud.
    4. Äriregistrisse kandmise ootamine pool aastat ja kauem võib halvata ettevõtjate tegevust: mis saab nendest, kellel on vaja muuta äriregistrile esitatud andmeid või kellel teatud toimingute tegemine on seotud äriregistrisse kandmisega.
    5. Sooviks selguse huvides, et äriseadustikus sätestatakse kord, mille alusel ettevõtted saaksid pärast 1. septembrit tõestada, et nad on esitanud menetluses oleva äriregistrisse kandmise avalduse. Ükskõik mis kuupäev seadusesse kirjutatakse äriregistrisse kandmise viimaseks päevaks, peavad selgelt väljaloetavad olema kõik äriregistri menetlusega seotud tähtajad, sh milliseid tähtaegu võib määrata otsuse tegemiseks pädev isik kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks ja millise tähtaja jooksul tuleb dokumendid uuesti pärast puuduste kõrvaldamist läbi vaadata. Siis oleks mängureeglid üheselt selged ja ei peaks kogu aeg filosoofilisel tasandil hõljuvat seaduse mõtet otsima.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Aasia aktsiad langesid koos USA futuuridega
Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid langesid teisipäeval, investorid arutasid, kas Hiina värske stiimul võib piirata sulgemiste mõju majandusele.
Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid langesid teisipäeval, investorid arutasid, kas Hiina värske stiimul võib piirata sulgemiste mõju majandusele.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.