• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad ründavad Lepiksoni

    Robert Lepikson ise ütles, et ta ei ole ühtegi Ühispanga aktsiat kunagi ostnud. Lepikson lisas, et selle kompromiteeriva info taga võivad olla mõned suurpankade juhid, kes soovivad Ühispanka kahjustada.
    Ühispanga president Ain Hanschmidt väitis, et temal puuduvad andmed Lepiksoni aktsiaostu kohta. «Kui ta seda tegi, siis ostis ta aktsiaid turult, kuid ka see ei saa olla kuidagi seotud Tallinna linna rahaga,» ütles ta.
    «Ühispanga suuraktsionär Ernesto Preatoni kinnitas, et ka tema pole Lepiksonile aktsiaid müünud,» lisas Hanschmidt.
    21. märtsil otsustas Tallinna linnavalitsus paigutada linna 2,1 miljardi kroonise aastamahuga kontsernikonto Ühispanka ja 11. aprillil valis Ühispanga aktsionäride koosolek Lepiksoni panga nõukogu liikmeks.
    Lepiksoni aktsiaost ja Tallinna maksumaksjate raha suunamine Ühispanka oli pangajuhtide andmetel arutusel ka pangaliidu viimasel istungil, kus kritiseeriti teravalt Ühispangaga seotud korruptsiooninähte.
    Eile avaldasid nii Tallinna Pank kui Ühispank ajakirjanduses teravaid süüdistusi üksteise vastu. Ühispanga asepresident Janek Mäggi süüdistas Tallinna Panga nõukogu esimeest Guido Sammelselga muu hulgas laevafirma TH Ferries salajases krediteerimises Saku autobaasi ja ASi Remedia kaudu. Mõlema panga juhid kohtusid veel eile õhtul pool kümme, katsumaks tülile lahendust leida.
    Eesti Panga president Vahur Kraft kutsus Sammelselja ja Hanschmidti tänaseks keskpanka puhkenud tüli kohta seletusi andma.
    Pangaliidu tegevdirektor Viktor Hütt ütles, et ei kommenteeri pangaliidus arutusel olnut, ent tunnistas, et varem pole pangaliidus hea pangandustava rikkumise arutelu olnud.
    Sammelselja sõnul olid aga pangaliidus arutusel mitmete Tallinna Panga klientidest suurettevõtete juhtide väited, et Ühispank on nõus neile klientideks olemise eest palka maksma.
    Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis ütles, et tema ei saa aru, miks valis Ühispank nõukogusse Lepiksoni. Tema sõnul hindab Hansapank oma nõukogusse liikmeid valides kandidaatide pangandusalaseid teadmisi ja kogemust ning sellest lähtudes Hansapank linnapeale oma nõukogusse kohta ei pakkunud.
    Ekslinnapea Robert Lepikson on varem öelnud, et nii Hansapanga kui ka Ühispanga pakkumused kontsernikonto haldamiseks olid võrdsed. Linna valikut põhjendas ta vajadusega paigutada linna raha kindlasse kohta.
    Enne Tallinna linna eelarvet sai Ühispank oma haldusse ligi 70 protsenti 13 miljardi kroonisest riigieelarvest. Riigieelarve jaotamisega on seotud rahandusministeeriumi kantsler, endine riigikassa juht Agu Lellep, kes ostis möödunud aastal soodustingimustel 30 000 Ühispanga aktsiat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.