• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa piimandus vajab reformi

    Probleeme on kavas arutada 25.--27. mail Hollandis Middelburgis, Euroopa põllumajandusministrite mitteametlikul kohtumisel.
    Kriitikute väitel on süsteem ammu hapuks läinud, andes Euroopa komisjonile kontrolli pakkumise ning sellega ka hinnapoliitika üle, mis sageli soosib pigem ELi jõulist farmerite lobby kui tavatarbija huve.
    Kehtiva süsteemi järgi eraldatakse igale riigile tootmiskvoot ning Euroopa komisjonil on õigus trahvida neid riike, kes kvoodist kinni ei pea. Praeguse kvoodisüsteemi kehtivusaeg lõpeb aastal 2000.
    Hollandi aasta tootmiskvoot on näiteks 11 miljardit liitrit piima, millest 25 protsenti tarbitakse kohapeal, 25 protsenti eksporditakse maailmaturule ning 50 protsenti teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Piimatööstuse hinnangul on see süsteem seni hästi toiminud.
    Mõned riigid seevastu pole oma osaga rahul ning on pidanud maksma ületoodangu eest trahve. Aasta alguses külmutas Euroopa komisjon 240 miljoni ECU (276,4 miljonit dollarit) ulatuses põllumajanduse abiraha väljamaksmise Itaaliale, Kreekale ja Hispaaniale, kuna viimased ei ole ära maksnud trahvi tootmiskvootide ületamise eest 1995.--96. aastal.
    Itaalia talunikud blokeerisid riigi teed ja lennuväljad protesteerimaks ELi trahvide vastu, mis sundis riigi valitsust vastu võtma erakorralise abipaketi sektori toetamiseks. Samuti palus Itaalia oma kvoodi suurendamist, kuna «riik ei tooda piisavalt piima kodumaise nõudluse rahuldamiseks».
    Algselt keskendus süsteemi reformimise debatt kahekäigulise süsteemi loomisele, mida osa ELi riike seni pooldab. See koosneb riiklikust A-kvoodist, mille puhul on ette nähtud kõik subsiidiumid, ning B-kvoodist maailmaturu subsideerimata ekspordile.
    Nimetatud plaani toetus on aga kahanemas, kuna see ei vasta mõnede väidete kohaselt WTO reeglitele ning seda on raske kehtestada tootmisharus, mis 15 liikmesriigis on niivõrd erinevalt korraldatud.
    Britid, kellest saavad 1998. a pärasti Luksemburgi ELi eesistujad, pooldavad enam turule orienteeritud lähenemist, mis näeb ette riiklike kvootide kaotamise.
    Hollandlastel tuleb nende seisukohtade vahel laveerides lahendust otsida, milleks võib olla näiteks kvoodi-hinna süsteem, kus tootmispiirangud säilivad, kuid hindu alandatakse. REUTER.ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Einar Vallbaum: Narva-Jõesuu muulist sõltub erakordselt palju
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Ettevõtjad teevad katkiste kristallkuulide kiuste kasvuplaane
"Mul on kodus kristallkuul, aga sellel kuulil on üks nurk katki, et ega see väga hästi tööta," võttis plastitööstuse Estiko-Plastar juht Meelis Jürgens kokku segasel ajal järgmise aasta kasvuplaanide tegemise.
"Mul on kodus kristallkuul, aga sellel kuulil on üks nurk katki, et ega see väga hästi tööta," võttis plastitööstuse Estiko-Plastar juht Meelis Jürgens kokku segasel ajal järgmise aasta kasvuplaanide tegemise.