• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kevad toob autode hulgale jõudsalt lisa

    Eesti riiklikus autoregistrikeskuses (ARK) on alanud kevadiselt kibe tööaeg -- esmane sõidukite registrisse kandmine on järsult kasvanud. Aprillis registreeriti 16 mootorratast, 3045 sõiduautot, 419 veoautot, 41 autobussi ja 226 haagist. Büroode lõikes juhib endiselt Tartu -- 842 esmast registrisse kannet, kanna peale astuvad aga Tallinna -- 823 ja Harju büroo -- 803 esmase registreerimisega. Kui vaadata eraldi sõiduautode registreerimist, siis Tartu büroole (736) järgneb juba Harju (637) ning alles kolmandana Tallinna büroo (581).
    TOP 10s on esinelik traditsiooniline -- Ford -- 507 esmaregistreerimist, Opel -- 381, Mazda -- 243 ja Volkswagen -- 226 sõiduautot. Hüppe on üheksandalt kohalt viiendaks teinud Honda -- 222 esmaregistrisse kannet, seda tänu headele müügitulemustele aprillis. Nissan -- 206 ja Toyota -- 170 on võrreldes märtsikuuga langenud koha võrra, kuid esmaregistreerimiste arv on neilgi tublisti kasvanud. Audi on 151 autoga säilitanud kaheksanda koha. Üheksandaks on kukkunud BMW -- 145 sõiduautot. Mitsubishi on taas tabelis -- märtsikuu 12. kohalt aprillis kümnendaks 112 sõiduautoga.
    Registris arvel olevate sõiduautode pingereas praktiliselt muutusi ei ole: esikohal on endiselt ülivõimsalt VAZ -- 115 611, Moskvit? teine -- 46 190, kolmas Ford -- 37 621 ja neljas Opel -- 33 203. Tabeli lõpuosas on kohad vahetanud vaid Mazda (8254) ja Volvo (8241), kuid erilisi liikumisi selles tabelis ei ole ilmselt veel nii pea loota.
    Samamoodi rahulik seis valitseb ka transpordivahendite vanuselise koosseisu tabelis -- endiselt on arvel enim üle 10 aasta vanused sõidukeid: 73% sõiduautodest (eraomanduses olevatest koguni 78%), 62% veoautodest ja autobussidest on vanemad kui 10 aastat. Haagistest moodustavad üle 10 aasta vanused 37% koguarvust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.