Valitsusprogrammi proov

Kunagine valimisloosung «Plats puhtaks» oli nii programmiline, et ei vajanudki Mart Laari valitsuselt teist tegevuskava enda kõrvale. Aeg on edasi läinud ja karmikäelisus asendunud mitmeleheküljeliste põhieesmärkidega, kus on omal kohal sõnad muudame, töötame välja, korrastame, tugevdame, käivitame...

Äripäeva arvates on Mart Siimanni valitsusprogrammi projekt sama üldsõnaline, nagu seda olid ka 7. veebruaril heakskiidetud Tiit Vähi valitsuse tegevuse põhisuunad. Ehkki programmi nimi on «Valitsuse tegevuse põhieesmärgid 1997.--1998. aastaks», puuduvad sootuks konkreetsed eesmärgid, nende saavutamise tähtajad ning kohustuse täitmise eest vastutajad. Ilma nendeta pole aga võimalik edaspidi valitsuse tegevusele hinnangut anda.

Kui valitsus lubab näiteks alustada Tallinna lennujaama rekonstrueerimist, siis oleks olnud lihtne ära tuua ka tähtaeg, millal seda alustatakse, kui palju see maksma läheb, millal rekonstrueerimine lõpeb ja kes selle eest vastutab. Peaministri majandusnõunik Ardo Hansson on Äripäevale antud intervjuus kinnitanud, et programmi detaile hakkavad määratlema ministeeriumid. Usutavasti oleks suudetud seda teha juba projekti valmimisele kulunud kolme kuu jooksul.

Majandus ja rahandus on aga valdkonnad, kus põhieesmärkide üldsõnalisel nimetamiselgi numbritest ei pääse. Valitsus tagab esialgse projekti kohaselt majanduskasvu vähemalt 4--5 protsenti aastas ja hoiab inflatsiooni tõusmast üle 12 protsendi aastas. Mullu olid need numbrid vastavalt 3 ja 14,8 protsenti.

Toimetus hindab positiivseks valitsuse kavatsuse sõlmida majanduspoliitika toetamiseks uus memorandum rahvusvahelise valuutafondiga.

Maksupoliitika osas on Sii-manni kabinet teinud Vähi kabineti programmis põhjalikke muudatusi. Tiit Vähi sai peaministrina Äripäevalt kiita, kui valitsus tuli välja ideega vähendada ettevõtete tulumaksu tulevast aastast 15 protsendini. Algselt sama juttu rääkinud Siimanni valitsus näeb nüüd oma eesmärgina pakkuda ettevõtetele investeeringute soodustamist, diferentseerides seda veel ka piirkonniti. Ka see pole paha mõte, kuid toimetuse arvates kõige mõistlikumast lahendusest -- ettevõtete tulumaksu kaotamisest -- asub see kaugemal. Pealegi on selle korra rakendamine tunduvalt keerukam.

Rahandusministeeriumi andmetel on maksude osakaal Eestis umbes 38 protsenti. Ardo Hanssoni arvates võiks see Eesti arengutaset arvestades olla 30--35 protsenti, mitte rohkem.

Valitsusel pole kavas üldist maksukoormust vähendada ega suurendada. Ettevõtluskliima peaks seega jääma endiseks. Samas on valitsus seisukohal, et kaudsete maksude (aktsiisid) osakaal peaks suurenema ja otseste maksude (tulumaks) oma vähenema. Põhimõte, et maksustatakse tarbimist, mitte tootmist, soodustab säästmist ja on Eestile kasulik.

Mõistagi on taas üles loetud omandi-, maa-, haldus-, pensioni- ja põllumajandusreformi lõpuleviimine. Vastukaaluks üldteada tõdedele on eile valitsuse istungil arutatud projektis ka mitu punkti, milles kajastuvad just Siimanni valitsusajal üleskerkinud probleemid: tollitariifide seaduse vastuvõtmine, ühtse finantsjärelevalve moodustamine panga-, kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni baasil jt. Lõpptähtaegu ei mainita kummalgi puhul.

Nii ei loegi valitsusprogrammi projektist välja, kui oluliseks ja kiireloomuliseks valitsus oma tegevuse ühe või teise põhieesmärgi täitmist hindab. Ning 1998. aasta lõpul kokkuvõtteid tehes polegi selge, kas on läinud hästi või halvasti ja keda kiita või laita.