26. mai 1997 kell 22:00

Äriregistrisse kandmise ajapikendus riigikogus arutada

Daimar Liiv kinnitas, et eelnõu järgi pikeneb ettevõtte ümberregistreerimise avalduse esitamise tähtaeg 1. septembrini 1997. Kehtiva äriseadustiku järgi peavad ettevõtjad ümberregistreerimise avalduse esitama juba juunis, et äriregister jõuaks selle 60 päeva jooksul läbi vaadata ja vajaduse korral parandada.

Aprillis esitas riigikogu liige Olev Raju seaduse eelnõu, mis pikendas äriregistris kandeavalduse läbivaatamist 1. märtsini 1998 ja avalduse esitamist 1. septembrini 1997.

Olev Raju sõnul vajavad äriseadustikus täiendamist tõsisemad asjad kui kandeavalduse esitamise ja läbivaatamise tähtaeg.

«Tuleb täpselt seadustada, kuidas likvideerida ettevõtteid, kes õigeks ajaks ümberregistreerimise avaldusi ei esita,» sõnas Liiv. See on tema sõnul vajalik selleks, et vältida olukordi, kus firmadele jäetakse võlad peale ja üritatakse väita, et firma on müüdud. Keegi ei tea, kes on uued aktsionärid või juhatuse liikmed. «Tuleb selgelt sõnastada, et juhatuse liikmeks peetakse neid, kes on ettevõtteregistris kirjas ja kui pole avaldust esitatud muudatuste kohta, siis vastutavad nemad,» lausus Liiv.

Äriregister jääb jänni avalduste läbivaatamisega nii ehk naa, tõdes Liiv. «Minu arvates võiks minna sinna ja küsida, miks nad toksivad näiteks ettevõtete bilansse ega vaata õige tempoga avaldusi läbi,» lausus Liiv. «Minu arvates on seal tegu korraldamatusega.»

Ta möönis, et avalduste läbivaatamise tähtaega tuleb pikendada, sest enne järgmise aasta kevadet ei jõua äriregister firmade ümberregistreerimise suure lainega ühele poolele.

Seletuskirjas kommertspandiga seotud seaduseparanduste juurde on märgitud, et eesmärk on lahendada ettevõtjasõbralikult seaduste rakendamisel tekkinud vaidlused.

Seaduse § 1 ja § 5 lahendavad äriregistri kande muutmisest tuleneva kommertspandiregistri kande muutmise. Äriregistri pidaja teeb vajaliku muudatuse ka kommertspandi registris ja selle eest ei võeta täiendavat riigilõivu.

Seaduse § 2 selgitab praktikas tekkinud vaidluse, kas enne kommertspandi seaduse jõustumist sõlmitud ja ettevõtteregistrisse kantud kommertspandilepingud tuleb notariaalselt tõestada või mitte. Kuna enne kommertspandiseaduse jõustumist kehtinud seadused ei esitanud kommertspandilepingu notariaalse tõestamise nõuet, siis need lepingud kehtivad ilma notariaalse tõestuseta.

Seadus täpsustab ka riigilõivu tasumisega seotud küsimusi.

Hetkel kuum