Salaviina leviku põhjus on alkoholikaubandust reguleeriva seaduse puudumine. Litsentsiameti juht Aleksander Skoblov rääkis, et juba neli aastat on eri ministeeriumid üritanud luua alkoholipoliitikat reguleerivat seadust. Ilma seaduseta on aga keeruline mingit poliitikat ellu viia, nentis Skoblov.
Skoblov meenutas möödunud aasta novembrit, mil riigikohtu halduskolleegium tunnistas seni mingilgi määral viinakaubandust reguleerinud alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi korra määruse mitmed punktid õigustühiseks. Pretsedendist lähtuvalt tagastati kohtuotsustega mitmeid politsei ja tolli konfiskeeritud salaalkoholi partiisid, rääkis Skoblov.
Ta märkis, et selline olukord vähendas tunduvalt salaalkoholi avastamise ja konfiskeerimisega tegelevate inimeste tegutsemisindu.
Skoblov lisas, et praeguste plaanide kohaselt tuleb alkoholiseadus riigikogus menetlusse sügisel.
ASi Onistar juhatuse esimees Viljar Praks tõdes, et salaviin on turul kahjuks tõesti arvestatav toode. Samas ta märkis, et eks tootjad ole püüdnud kõikvõimalike turvameetmetega salaviina tegijaist sammu võrra ees olla. Ka Praks lisas, et alkoholiseaduse vastuvõtmine parandaks kindlasti tootjate olukorda.
ASi Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp rääkis, et müügi järgi otsustades tundub, nagu oleks salaviina turul vähem kui mullu I kvartalis, kuid kuulduste kohaselt pidavat näiteks Lõuna-Eestis lapikpudelites salaviin küllalt levinud kaup olema.
Ebaseaduslikult valmistatud ja illegaalselt Eestisse toodud valge viina osakaal on 1997. a I kvartalis suurenenud võrreldes 1996. aasta viimase kvartaliga, näitajad on vastavalt 43,6% ja 40,8%. 1995. aasta lõpus oli illegaalse viina osakaal ainult ligikaudu 25%.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.