Kolmapäeval allkirjastatud dekreet on kompromiss valitsuse ja Gazpromi juhtkonna vahel. Välismaalastel lubab dekreet jätta alles praegu nende käes olevad aktsiad või müüa need kohalikul turul Vene investoritele. Eesmärk on, et välisinvestorite käes ei oleks üle üheksa protsendi aktsiatest.
Gazprom on seni pingsalt jälginud, et välisaktsionäride osalus ei tõuseks üle üheksa protsendi aktsiakapitalist, ning on lubanud neil osta vaid Gazpromi välisaktsiatena möödunud sügisel Londonis emiteeritud ADRe ehk Ameerika hoiukviitungeid.
Gazpromi ADRi hind on praegu umbes 1,75 USA dollarit ehk umbes kolm korda suurem kui Gazpromi aktsiatel Venemaal. Paljud välismaalased on aga ostnud kokku Vene turul olevaid kolm korda odavamaid Gazpromi aktsiaid, kasutades selleks Venemaal registreeritud nn halle fonde.
Kuna topeltaktsiate süsteem on tekitanud aktsiaturgudel segadust, siis on valitsus asunud esimese asepeaministri Boriss Nemtsovi juhtimisel olukorda korrastama nii, et venelased igal juhul säilitaksid kontrolli Gazpromi üle. «Selle kontrolli minetamine tähendaks Venemaa suveräänsusest loobumist,» mainis Nemtsov.
Gazprom on üks Venemaa rikkamaid firmasid. Möödunud aastal oli selle müügikäive 115 triljonit rubla (20 miljardit dollarit) ehk 50% suurem kui 1995. a. Gazprom on riigile maksudena võlgu 7000 miljardit rubla, mille Gazpromi juhatuse esimees Rem Vjahhirev on lubanud tasuda 10. juuniks. Valitsuse käes on 40% Gazpromi aktsiatest. AP-BNS-FT-ÄP
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?