Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Missuguseid pangateenuseid teie ettevõte kasutab?

    Igapäevases tegevuses kasutame loomulikult raha ülekandeteenuseid, sellele lisaks ka Hansa rahaturufondi ning Euro- ja Mastercardi.
    Rahaturufond võimaldab teenida lühiajaliselt tunduvalt rohkem kui raha lihtsalt arveldusarvel hoides. See hakkab ennast tasuma, kui summa on 100 000--200 000 ja rohkem. Rahaturufondi tootlus on suhteliselt kindel ja stabiilne: 15--20% aastas. Loomulikult pole see nii suur kui sama summaga aktsiaturgudel mängides, aga viimase puhul on risk suurem.
    Rahaturufond on ka ettevõtjasõbralik: tehes raha kasutamise sooviavalduse hommikul enne kella kümmet, on see minu arveldusarvel õhtul kell neli.
    Kui on suuremad rahaülejäägid, siis oleks veelgi parem kasutada üleööturgusid, aga sel juhul peaks summa olema vähemalt kuuekohaline. Meil sellist raha pole.
    Oleme kasutanud ka telehansat, aga kuna telefoniliinid on kehvad, pole me seda võtnud põhiteenusena. Üldiselt on see mugav teenus.
    Meil on jooksev arve ühes pangas ja kõik laenud tootmise arendamiseks on võetud samast pangast. Laenud on läinud uue tehnika soetamisele.
    Üks teenus, mida samuti kasutame, on garantiikirjad: pank annab meie töödele garantii.
    Pangalaenu protsent on siiki veel väga kõrge. Sellise protsendiga on tootmisse väga raske investeerida, sest ehituses on hinnad madalale aetud. Kui on suured investeeringud, siis kipuvad panga protsendid rentaablust ära sööma.
    Ideaalne, nagu mujalgi maailmas, oleks 6--7 protsenti, aga see pole ilmselt reaalne. Selleks, et tootmisse investeerida, võiks laenu protsent olla kümme, üle selle küll mitte. See tuleb ju tagasi maksta ikkagi kasumist ja kümme protsenti kasumit on suur raha.
    Minu arvates on pangandussüsteem meie kõige paremini arenenud majandusharu ja nad suudavad kõiki ettevõtjale vajalikke teenuseid pakkuda.
    Kasutame arvelduskrediiti ja laenu. Meil on Tallinna Pangas väga soodsad laenutingimused. Oleme koos töötanud juba kolm aastat ja üks nende suuremaid kliente, tänu sellele saame laenu soodsa protsendiga.
    Ma arvan, et suurtel ja väikestel klientidel on laenu saamisel erinevusi. Sõltub firma suurusest ja sellest, kas arveldatakse selle panga kaudu ning kui kasulik see on pangale ja kui kasulik ettevõttele. Protsendid on läbirääkimiste teema.
    See ei tähenda, et me kuulume ainult Tallinna Pangale ja peame sealt laenu võtma. Meil on valikuvõimalus. Meil on täpne ülevaade selle kohta, millised tingimused on teistes pankades, valisime endale kõige soodsama variandi.
    Pankade kitsaskohaks on asjaajamise korrektsus, aga see on üldisem tendents, ka teeninduses jm. Kui klient on käes, siis jäetakse ta lohakile. Uute klientide tagaajamisele kulutatakse rohkem energiat kui vana kliendi hoidmisele.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.