• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Missuguseid pangateenuseid teie ettevõte kasutab?

    Igapäevases tegevuses kasutame loomulikult raha ülekandeteenuseid, sellele lisaks ka Hansa rahaturufondi ning Euro- ja Mastercardi.
    Rahaturufond võimaldab teenida lühiajaliselt tunduvalt rohkem kui raha lihtsalt arveldusarvel hoides. See hakkab ennast tasuma, kui summa on 100 000--200 000 ja rohkem. Rahaturufondi tootlus on suhteliselt kindel ja stabiilne: 15--20% aastas. Loomulikult pole see nii suur kui sama summaga aktsiaturgudel mängides, aga viimase puhul on risk suurem.
    Rahaturufond on ka ettevõtjasõbralik: tehes raha kasutamise sooviavalduse hommikul enne kella kümmet, on see minu arveldusarvel õhtul kell neli.
    Kui on suuremad rahaülejäägid, siis oleks veelgi parem kasutada üleööturgusid, aga sel juhul peaks summa olema vähemalt kuuekohaline. Meil sellist raha pole.
    Oleme kasutanud ka telehansat, aga kuna telefoniliinid on kehvad, pole me seda võtnud põhiteenusena. Üldiselt on see mugav teenus.
    Meil on jooksev arve ühes pangas ja kõik laenud tootmise arendamiseks on võetud samast pangast. Laenud on läinud uue tehnika soetamisele.
    Üks teenus, mida samuti kasutame, on garantiikirjad: pank annab meie töödele garantii.
    Pangalaenu protsent on siiki veel väga kõrge. Sellise protsendiga on tootmisse väga raske investeerida, sest ehituses on hinnad madalale aetud. Kui on suured investeeringud, siis kipuvad panga protsendid rentaablust ära sööma.
    Ideaalne, nagu mujalgi maailmas, oleks 6--7 protsenti, aga see pole ilmselt reaalne. Selleks, et tootmisse investeerida, võiks laenu protsent olla kümme, üle selle küll mitte. See tuleb ju tagasi maksta ikkagi kasumist ja kümme protsenti kasumit on suur raha.
    Minu arvates on pangandussüsteem meie kõige paremini arenenud majandusharu ja nad suudavad kõiki ettevõtjale vajalikke teenuseid pakkuda.
    Kasutame arvelduskrediiti ja laenu. Meil on Tallinna Pangas väga soodsad laenutingimused. Oleme koos töötanud juba kolm aastat ja üks nende suuremaid kliente, tänu sellele saame laenu soodsa protsendiga.
    Ma arvan, et suurtel ja väikestel klientidel on laenu saamisel erinevusi. Sõltub firma suurusest ja sellest, kas arveldatakse selle panga kaudu ning kui kasulik see on pangale ja kui kasulik ettevõttele. Protsendid on läbirääkimiste teema.
    See ei tähenda, et me kuulume ainult Tallinna Pangale ja peame sealt laenu võtma. Meil on valikuvõimalus. Meil on täpne ülevaade selle kohta, millised tingimused on teistes pankades, valisime endale kõige soodsama variandi.
    Pankade kitsaskohaks on asjaajamise korrektsus, aga see on üldisem tendents, ka teeninduses jm. Kui klient on käes, siis jäetakse ta lohakile. Uute klientide tagaajamisele kulutatakse rohkem energiat kui vana kliendi hoidmisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Enefit Greeni tulevase tuulepargi toetuse vaidlus jõudis kohtu ette Elering: Eesti Energia tegi pöördumatuid investeeringuid 42 euro ja 30 sendi eest
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.