Rahandusministri 21. aprilli 1997. aasta määrusega nr 29 on kinnitatud «Registreeritud maksukohustuslase igapäevane ja igakuine arvepidamise kord». Nimetatud kord püüab sisse viia täiendavaid nõudeid käibemaksu arvestusel.
Korra alusel nõutakse igapäevase arvestuse pidamist eraldi iga tehingu kaupa järgmiste maksuarvestuse elementide lõikes: 18 protsendiga maksustatav käive; 0 protsendiga kaupade ja teenuste ekspordil maksustatav käive; muu 0 protsendiga maksustatav käive; maksuvaba käive; maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks; kaupade ja teenuste soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks; eraldi kaupade ja teenuste soetamisel tolliametile makstud käibemaks; eraldi ehitise soetusmaksumusse arvatud kaupade ja teenuste soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks.
Iga tehingu kohta tekib vähemalt üks kanne, enamikul juhtudel kaks kannet. Kõikide kannete juures peab olema viide algdokumendile (arvele, ekspordi- või impordi kaubadeklaratsioonile), v.a juhul kui maksukohustuslane osutab perioodilisi teenuseid ja ei esita ostjale arvet.
Eraldi õiendi koostamise kohustus on kehtestatud proportsiooni kasutavate maksumaksjate suhtes. Maksustamisperioodi (vastavalt seadusele on see üldjuhul kalendrikuu) lõpus tuleb koostada kokkuvõte ja käibemaksuseaduse § 18 alusel arvutatakse välja tasumisele kuuluv käibemaksusumma.
Rahandusminister on ilmselt kergekäeliselt allkirjastanud määruse, millega osal maksumaksjatel tekib määratul hulgal lisatööd.
Raske on ette kujutada näiteks Maksimarketi taolise jaemüügiettevõtte kehtestatud korrale vastavat arvestust, kus iga kliendi iga eraldi tikutopsi või vorsti ost tuleb eraldi kirjendada (P.S. Ühel arvel või kassakviitungil väljastatud erinevad ostud on kõik erinevad tehingud, ühel algdokumendil kirjendamine ei tee neist üht tehingut.)
Lisaks on määratlemata mitmed olulised arvestuse pidamise alused: kas arvestust peetakse raamatupidamise koosseisus (tehakse vastavad muudatused kontoplaanis) või peab see olema eraldiseisev arvestus. Kui, siis kas arvutis või paberil, kas igal õhtul (mis ajaks) peab olema igapäevane arvestus teostatud; kuidas saab arvestust hakata pidama 16. maist, kui maksuperiood on kalendrikuu; kuidas peetakse igapäevast arvestust perioodiliselt osutatavate teenuste kohta, kas teenus tuleb jagada ja kirjendada iga päev kuus või kirjendada mõnel suvalisel päeval; kuidas viidatakse ettemaksude puhul algdokumendile; kuidas saab kehtestatud korra kohaselt teenuse ekspordil viidata ekspordi kaubadeklaratsioonile; millistel alustel koostatakse kokkuvõte, kas kõigi kaheksa artikli kohta eraldi või tuuakse välja netomaks-misele kuuluv käibemaks; kui tekivad erinevused raamatupidamislikult leitud käibemaksusummade ja eelnimetatud korra alusel arvutatud käibemaksusummade vahel, siis mis on aluseks.
Väiksemaid probleeme on teisigi. Korra enda kohaselt ei ole seda uut arvestust võimalik üldse pidada. See on järjekordne näide rahandusministri süüdimatust vastutustundetusest maksumaksja koormamisel täiesti teostamatu ja läbimõtlematu tööga, mis ei anna midagi olulist juurde ka maksuhaldurile.
Seaduskuulekatele maksumaksjatele jääb soovitada ainult üht -- pöördugu õiguskantsleri poole nõudega nimetatud kord tunnistada käibemaksuseadusega vastuolus olevaks, sest seaduse järgi on maksuperiood kalendrikuu ja igapäevast käibe toimumise aja määramist KMS § 15 kohaselt ei ole alust nõuda.
Seotud lood
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.