Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Baltika ja Viisnurk homme börsil

    Väärtpaberivahendajate sõnul on peale pankade ka suurte tööstusettevõtete lisandumine börsile hea märk, sest nii Baltika kui Viisnurk on perspektiivikad firmad. Mõlemat ettevõtet iseloomustab ühtlane käibe ja kasumi kasv ning seni edukas müügistrateegia. «Kindlasti huvitavad ettevõtted,» iseloomustas ICI Trusti finantsanalüütik Elar Must. Börsil noteerimise algusele eelneval nädalal tõusis Baltika aktsia keskmine hind üle kümne protsendi 45 kroonini ja Viisnurga aktsia ligi 40 protsenti 196 kroonini.
    Analüütikud ennustavad mõlema ettevõtte aktsia puhul jätkuvat hinnatõusu, aga hoiduvad täpsemast prognoosist. «Aktsia likviidsus on väiksem kui näiteks Tallinna kaubamaja oma,» sõnas Elar Must. Avalikkus ei ole saanud neid suurel määral osta, sest kevadel toimus mõlemal firmal poolkinnine emissioon, selgitas ta.
    Baltika laiendas pärast aktsionäride üldkoosolekut aktsiakapitali kõigepealt fondiemissiooniga senistele aktsionäridele ja seejärel suunatud uusemissiooniga. Sellega suurenes Baltika aktsiakapital neljakordseks, 48 miljoni kroonini. Emissiooni eesmärk oli raha toomine firmasse, omanike ümberjaotamine ja tegevjuhtkonnaga sarnase huviga tuumikinvestori kaasamine, ütles Baltika tegevdirektor Meelis Milder.
    Viisnurk korraldas avaliku emissiooni, kuid senised aktsionärid kasutasid elavalt põhikirjalist eelisostuõigust. Kokkuleppe kohaselt jättis tuumikinvestor VN Holding märkimata 9000 aktsiat, koos väikeinvestoritele määratud osaga jäi turule 30 000 ehk kolmandik lisanduvatest aktsiatest. «Sealt on Viisnurga keskastme ja tippjuhid märkinud,» kommenteeris Viisnurga tegevdirektor Meelis Kukk.
    Emissiooni korraldamise üks põhjus oli laenukoormuse suhte mõistlik jaotus, möönis Viisnurga finantsdirektor Andrus Aljas. Kui emissiooni eel oli Viisnurga omakapitali suhe võõrkapitaliga 30/ 70, siis pärast emissiooni kasvas omakapitali osa üle 40 protsendi, millega pangad jälle laenama nõustuvad. «Käibekrediiti on meil palju, ainuüksi intressi maksame aastas üle viie miljoni,» selgitas Aljas.
    Nii Baltika kui Viisnurga puhul on väärtpaberivahendajate kinnitusel oht, et kauplemiseks on liialt vähe vabu aktsiaid. Suure ostuhuvi korral kergitab vabade aktsiate puudumine aktsia hinna põhjendamatult kõrgele, märkis Kristjan Hänni Hoiupanga Aktivajuhtimise ASist. «Küsimus on selles, kui kõrgel on lagi, mida investorid on nõus maksma,» selgitas ta.
    Kui pangad välja arvata, siis ei ole palju ettevõtteid, mille aktsiate käive on suurem kui Baltikal viimastel päevadel börsivälisel turul, vastas Baltika aktsia börsile viimist korraldanud Piret Raudsepp ASist Hansa Investments. Samas nõustus ta, et aktsia hinna kasv emissioonijärgselt 30 kroonilt 45 kroonile on ohtlikult suur. «See ei ole normaalne, aga loodan, et hind tasandub,» ütles Raudsepp. Tema väitel ei ole vabade aktsiate hulk sugugi ohtlikult väike, sest teoreetiliselt võib müüma hakata pooli aktsiatest. Kauplema ei hakka ilmselt Baltika juhtkond ja tuumikinvestor Baltic Republics Fund, kes kokku omavad pooli ettevõtte aktsiaid.
    Ühine miinus on, et vabad aktsiad on oma töötajatest väikeaktsionäride käes, ütles Elar Must. «Otsustab see, kas nad tahavad aktsiatest loobuda,» selgitas ta. «Suuraktsionärid ilmselt ei loobu,» lisas Must.
    Pigem on see väikeinvestorite turg, märkis Kristjan Hänni. «Kes võivad hinna üles keerata,» täiendas ta. Vähemalt Viisnurga puhul on suur hulk aktsiaid kinni pikaajaliste investorite käes, oma töötajatel on aga nii väikesed kogused, mis meile huvi ei paku, rääkis Hänni.
    Võrdluseks mai lõpul börsi lisanimekirja pääsenud rõivatööstusettevõtte, ASi Klementi aktsiaga on Baltika ja Viisnurga puhul erinevus, et börsile mindi eelneva vabaturul kauplemiseta. Klementi aktsia sulgemishind oli esmaspäeval 19 krooni, langus päeva jooksul 4,1 krooni.
    Ei oska hinnalangust kommenteerida, ütles Klementi nõukogu esimees Ardo Kamratov. «See on börsi üldise languse tendents,» nimetas ta. Erilist müügihuvi, mis aktsia hinda alandaks, aktsionäridel täheldanud ei ole, kinnitas Kamratov.
    Baltika ja Viisnurga puhul maaklerid aktsia hinna languse ohtu ei näe. «Klementi hind on alla tulnud, sest kes on tahtnud osta, sai seda teha juba enne vabaturul,» märkis Elar Must. Seetõttu ei pea tema sõnul otse paika seaduspärasus, et esimene börsile tulija paneb paika hinna sama valdkonna ettevõtetele. «Näiteks ehituses võib Merko hinda võrrelda EMVga,» sõnas Must.
    Kristjan Hänni sõnul on Klementi aktsia hinna languse põhjus, et aktsia ei ole erilist turgu leidnud. «Turg hindab riskantseks,» tähendas ta. Hänni väitel põhjustas Klementi aktsia hinna languse esmaspäeval avaldatud uudis ettevõtte nõukogu otsusest asutada projektide elluviimiseks kolm uut tütarettevõtet. Kui ettevõte annab teateid, kus sisulist infot ei ole, reageerib turg vastupidiselt, sõnas Hänni. Tema sõnul ootavad investorid teateid majandustegevuse kohta. «Uudis olgu asjalik, mingi tühja lobaga investoreid ei köida,» lausus Hänni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.