8 juuni 1997

ETK töös tuse tume tulevik

«Tööstus kui kõrvalharu peab ise leidma vahendid investeerimiseks ja edukaks majandamiseks,» räägib Keila TÜ juhataja kohalt äsja ETK juhatuse esimeheks valitud Uno Koppelmaa.

«Meie tulevik on jaekaubandus,» ütles ka enam kui miljardikroonise aastakäibega ETK eelmine juht Jüri Miks aasta tagasi. Ta ennustas, et tööstusettevõtete likvideerimine käib ETKs intensiivselt veel paar aastat.

Koppelmaa sõnul käivad praegu läbirääkimised tööstusettevõtete müümiseks ja rentimiseks. Kellega ja milliste ettevõtete üle läbirääkimisi peetakse, et soostu ta avalikustama.

Ka ETKst lahkuv Miks keeldub nimesid nimetamast. «Ma ei taha, et inimesed elaksid teadmisega, et nende tööandja paari kuu pärast likvideeritakse,» lisab ta.

Tööstusettevõtete juhid on teadmatusest häiritud. Pole selge, kes ETK tuleviku otsustab. «Tulevad siia huvilised, kes tahaks liini osta või rentida, aga juhtkonnas ei ole keegi valmis isegi läbi rääkima,» selgitavad töösturid.

ETK investeeris eelmisel aastal tööstusse 56,8 miljonit, kaubandusse aga ligi 200 miljonit krooni. Tööstusse on tehtud vaid kiiresti ära tasuvaid investeeringuid, näiteks seadmete või tootmisliinide ostmiseks.

«Asfaldiaukude lappimiseks või maja remondiks keskusest raha loota pole,» sõnab tundmatuks jääda sooviv tööstusjuht. «Kogu tööstuse kasum suunatakse kahjumis oleva kaubanduse jalul hoidmisse.»

Talvel lahkus omal soovil töölt ASi ETK Mööbel tegevdirektor Raivo Eensalu, põhjendades oma käitumist erimeelsustega ETK juhtkonnaga. «Minu seisukoht oli, et investeeringud on siiski vajalikud,» ütles ta oma viimase tööpäeva õhtul.

Praegu töötab Eensalu taas ETK Mööblis, asedirektorina oma endise asetäitja Tõnu Kulla alluvuses.

«Osalusest loobumine tööstusettevõtetes annab uusi võimalusi kaubandusse investeerimisel,» räägib ETK investeeringute juhtimise osakonna juhataja Peeter Puskai. Ta lisab, et paljud firmad tegutseksid edukamalt, kui neil oleks mitu omanikku.

Aprilli lõpus kutsus ETK kokku 12 investeerimisfirmat, korraldamaks osaluse müüki ETK tööstusettevõtetes. Väidetavalt otsis ETK investoreid, kel oleks huvi osta ära kuni veerand tööstuste aktsiatest, et saada täis ettevõtete börsile viimiseks vajalik aktsionäride hulk.

ETK juhtkond peab Pärnu Kalamajandi, ASi ETK Leib, ASi ETK Sisustus börsil noteerimise plaane. Puskai sõnul kaalutakse börsile viia ka AS ETK Auto, kuhu ETK investeeris eelmisel aastal 30 miljonit krooni, mis on üle poole kogu kontserni investeeringutest tööstusse.

Samas arvab Puskai, et Orto, mille börsileviimise kohta on ajakirjanduses teated liikunud, pole börsile sobiv ettevõte, sest ta on liiga väike. Esmased börsiga seotud otsused tehakse juulis. Kaubandusettevõtete börsile viimise osas ei ole aeg veel küps, omanikud pole nende suhtes veel midagi otsustanud, nendib Puskai.

Endale kuuluvate firmade aktsiate müügiga teenis ETK eelmisel aastal 1,2 miljonit krooni kahjumit. ETK juhatuse liikme Danel Tuusise sõnul tekkis kahjum aktsiate müümisest alla omahinna. «Näiteks osaluse müük Põltsamaa Felixis tekitas meile 5,6 miljonit bilansilist kahjumit,» ütleb ta.

Kui osaluse müük tõi ETK-le kahju, teenis ettevõte 15,6 miljonit krooni põhivara müügist.

ETK kaubandusettevõtetest olid esimeses kvartalis kasumis vaid kümmekonda kauplust haldav Konsum.

Teiste kaubandusettevõtete kahjum oli Danel Tuusise sõnul tingitud mitte ühistute võlgadest, vaid investeeringutest Ääsmäele ning Pärnu ja Saare terminaalide avamisest.

Maksimarketi tegevdirektor Tiit Reha ütleb, et esimese kvartali miljoni kroonise kahjumi põhjuseks olid remondiga seotud investeeringud.

Eesti suurima hulgimüügifirma ETK Hulgi 7,3 miljoni kroonine kahjum möödunud aastal ja 1,8 mln kroonine kahjum esimeses kvartalis ei olnud Jüri Miksi sõnul planeeritud. «Firma pole veel saavutanud täisvõimsust, samuti tehti eelmisel aastal suuri kulutusi ja näiteks osteti ära Ääsmäe ladu,» lisab Miks.

Väidetavalt üritas ETK Hulgi endine rahandusdirektor Danel Tuusis aruandes näidata väiksemat kahjumit, jättes kajastamata ühistute võlad hulgifirmale. Audiitor aga käsitles ka omanike võlgu firmale võlgadena.

Lõuna-Eesti hulgituru liider ETK Hulgi Lõunakeskus liidetakse paari kuu pärast ETK Hulgiga.

Lõunakeskuse tegevdirektori Peeter Raudsepa sõnul liidetakse firmad äriregistris üheks juriidiliseks isikuks. «Peakontor jääb Tallinnasse, tartlased saavad filiaali staatuse ja hakkavad tegelema kauplemise ning logistikaga,» ütleb ta.

Peeter Raudsepast saab ETK Hulgi uus tegevdirektor, kuna eelmine juht Rudolf Kuldkepp valiti ETK juhatusse.

Tallinnas kuulub ETK-le neli protsenti jaekaubandusturust, sajandi lõpuks tahab ETK enda kätte saada kümnendiku kogu Tallinna kaubakäibest.

Samuti vaatab ETK Ida-Virumaale, mis praegu on kontserni kauplustega täiesti katmata. ETK peab plaani osta Ida-Virumaal kokku kauplusi, tingimusel, et kaupluse käive on vähemalt miljon krooni kuus ja teda saaks lülitada kas Konsumi või EDU ketti.

Kuigi ETK juhtkonna hinnangul on tasuvam Eestisse lilli importida Hollandist kui neid ise kasvatada, on loobutud lillekasvatusfirma Agro likvideerimisplaanidest.

ETK Agro juhataja Jako Okki ütlusel orienteerub firma tulevikus peamiselt lillede jae- ja hulgimüügile, lillekasvatus jääb tagaplaanile.

Agro lõpetas eelmine aasta 5 miljoni kroonise kahjumiga, firma netokäive oli 18,5 miljonit krooni.

Ettevõttes kaks kuud ametis olnud Jako Okk ütleb, et kahjum tekkis Agrole kuulunud Jõhvi aiandi aktsiate alla omahinna müümise tõttu. Jõhvi aiandi aktsiate tegelik väärtus oli ligi 5 miljonit krooni, aga kuna 3--4 aasta jooksul ei leitud aiandile ostjat, otsustas ETK aktsiad ära müüa ükskõik mis hinna eest, räägib Okk.

Kaks kuud tagasi vallandas ETK juhtkond Agro tolleaegse juhataja Toomas Pajula, süüdistades teda ebapiisavates töötulemustes ja ebalojaalsuses. ETK Agro töötajad ütlevad, et Pajula lasti lahti ettevõttele tekitatud majandusliku kahju tõttu.

1995. aasta suvel ostis Pajula 1,5 miljoni krooni eest Agrole kuulunud Neeme aiandi ja hakkas seal tomateid kasvatama. Agro praeguste töötajate sõnul puudus selge raamatupidamine Agro ja Neeme aiandi vahel.

Hetkel kuum