Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Post seob monopoli ja postihinnad
Ministeeriumides on kooskõlastusringil seaduseelnõu, mis annaks Eesti Postile ainuõiguse vahendada kogu riigis kuni 350 grammi kaaluvaid postisaadetisi, kui teenuse hind ei ületa kuuekordset lihtkirjale kehtestatud tariifi. Eesti Post põhjendab sellise seadusemuudatuse vajadust maapiirkondade teenindamise kõrge omahinnaga.
«Ülemaailmse postiliidu liikmena peab Eesti tagama postiteenuste osutamise kogu riigi territooriumil samade hindadega,» selgitas teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Rein Astrik. «Reserveeritud teenuse sisseviimise eesmärk ei ole eraettevõtluse piiramine, vaid lihtsalt mehhanism võetud kohustuste täitmiseks.»
Astrik kinnitas, et juuni jooksul esitab ministeerium valitsusele materjalid Eesti Posti muutmiseks riigile kuuluvaks aktsiaseltsiks.
«Juba mõne aja pärast võib kõne alla tulla teatud osa aktsiate müük. Seega ei saa kõnelda eraettevõtjate kõrvaletõrjumisest,» rääkis teede- ja sideministeeriumi kantsler Tõnu Naestema.
Tarmo-Jaan Tõeleid lausus, et teatud postiteenuste osutamise ainuõiguse on viimasel ajal sisse seadnud enamik Euroopa riike, ehkki Eesti lähinaabrid Soome, Rootsi ja Taani ei ole seda teinud. Tõeleid väitis, et Eestile sobib kõige paremini hoopis Hollandi mudel.
Tõeleid teatas, et kui Äripäevas avaldatud andmed ASi Kirilind ja Rahva Postiteenuse ASi kirikorrespondentsi mulluse käibe kohta (vastavalt 6,7 ja 8,4 mln krooni) on tõesed, siis rahuldaks Eesti Posti täiesti nende turuosa endale saamine.
Eesti Posti tulud olid möödunud aastal Tõeleiu sõnul 321 mln ja kasum 8 mln krooni. Selle aasta tuludeks on prognoositud 358 mln ja kasumiks 7 mln krooni. Mullu investeeris Eesti Post 8 mln krooni, kuid ainuüksi jooksvateks investeeringuteks oleks vaja üle 20 mln krooni aastas, tõdes Tõeleid.
«Oleme saavutanud Põhjamaade Investeerimispangaga riiklikult garanteeritud laenu saamise kokkuleppe uue postitöötlemiskeskuse ehituseks,» ütles Tõeleid. Laenu suurus on 7 mln dollarit ja ehituskonkurss kuulutatakse välja augustis.
Tõeleiu sõnul on Eesti Post sunnitud kokku hoidma eeskätt töötasudelt. Ta tõi näiteks postiljonide keskmise palga, mis oli möödunud aastal maapiirkondades 1200 ja linnades 1600 krooni kuus. «Kui oleksime kehtestanud ainuüksi kassatöötajatele Eesti keskmise palga, olnuks meie aastakahjum 14 mln krooni,» märkis Tõeleid.