Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oru tehase viimased päevad

    Oru turbakombinaadi tühjaks veetavat katlamaja takseerib üks õlistes tunkedes katlamaja tööline. Ta pole roosilises meeleolus. «Olen siin 30 aastat töötanud ja nüüd lammutan oma töökohta,» tunnistab ta kurvalt. «Süda tilgub verd seda tehes,» lisab ta.
    Oru turbakombinaadi omanikfirma OÜ Freesturvas juhataja Ronald Pullerits ütleb, et töötajad pole veel mingil moel hakanud vastu omaniku kavatsusele tehas lammutada. «Tehast ostes kartsime hullemat, protestiaktsioone näiteks,» sõnab ta.
    OÜ Freesturvas tahab tehase aasta jooksul demonteerida, seejärel kavatsetakse tehasehooned õhkida. Oru turbakombinaadi omanikfirma kavatseb kõrvaltootmise lõpetada ja need hooned ära müüa või äärmisel juhul välja rentida. «Kuskilt peame ju tehase ostuhinna tagasi saama,» ütleb Ronald Pullerits.
    Ära müüa või välja rentida kavatseb Freesturvas näiteks kasvuhoone, metallitöökoja, viil- ja kaarhallid. «Kõrvaltootmisest vabanemise ja vanametalli müügiga peaksime teenima umbes neli miljonit krooni, mis oli ka tehase ostuhind,» räägib Pullerits.
    OÜ Freesturvas ostis Oru turbakombinaadi kuu aega tagasi nelja miljoni krooni eest, millele lisandus 700 000 krooni töötajatele koondamistasu maksmiseks. Ronald Pulleritsu sõnul on Freesturvas kahe mehe firma, kus tema kõrval on osanik ka kolmekümneaastase turbatöötlemiskogemusega OÜ Rakvere Põllumajandustehnika direktor Toom Kuusmik.
    Varem RASis EMEX töötanud Pullerits väidab, et teda huvitasid pankrotistunud turbakombinaadi ostmisel võrdselt nii turvas kui metall. Idee osta Oru turbakombinaat ei tulnud tema väitel EMEXist, sest riikliku metallikaubandusega tegelev suurfirma oli Freesturba konkurent ostupakkumuste esitamisel. «Ka nemad pidasid pankrotihalduriga ostuläbirääkimisi,» lausub ta.
    Pulleritsu sõnul on võimalik, et kombinaadi hooned õnnestub pärast seadmete lahtimonteerimist müüa ühele Peterburi firmale, kes tahab sinna rajada keemiatehase. Osa turbakombinaadi seadmeid müüakse Pulleritsu kinnitusel teistele Eesti briketitootjatele, ASile Tootsi Turvas ja ASile Sangla.
    Tehase ostmisel tulid OÜ-le Freesturvas töölepinguga üle 250 Oru turbakombinaadi töötajat. Pullerits loodab edaspidi leida tööd neist ainult sajale, ülejäänud inimesed kas koondatakse või vallandatakse.
    Pulleritsu sõnul teevad tõeliselt hästi tööd vaid need üksikud mehed, kes saavad palka tükitöö alusel. «Teised püüavad viilida igal võimalikul juhul,» ütleb ta. «Nad ei saa aru, miks on vaja tööd teha.»
    Kui valges triiksärgis omanik aga mööda tehase territooriumit liigub, üritavad töölised ennast justkui kiiremini tööle sundida. Paar vanemat naisterahvast, kes seni jaheda kiviseina ääres omavahel mõnusasti juttu veeretasid, manavad omaniku nähtavale ilmudes ette asjaliku ilme, haaravad tööriistad ja kaovad briketitehase sisemusse. Ainult otse kombinaadi administratiivhoone akna all metsatukas peesitavad mehed ei tee omanikku märkama ja lobisevad rõõmsasti edasi.
    «Kui nad just päikese käes ei vedele, keeravad nad ennast tehase ruumides luku taha ja istuvad seal,» iseloomustab Ronald Pullerits üldist töötegemise vaimu Orul.
    Küllap segab orulaste töötegemist ka teadmine, et ümberringi vedeleb tonnide viisi metalli, mida on vaja vaid üles korjata ja maha müüa. Vedelevat varandust üritavad tehase omanikud küll valvata, kui arvestada aga, et tehase territoorium laiub 43 hektaril ja seda valvab ainult paar turvameest, on selge, miks töölised eelistavad raskele keevitustööle metalli varastamist.
    Ronald Pulleritsu sõnul varastavad töölised eriti nädalavahetustel ja viivad metalli tehasest välja raba kaudu, et mitte asulas liiga suurt tähelepanu äratada. «Katlamajas saalivad näiteks kogu aeg igasugu võõrad inimesed, sest see on ainus koht terves asulas, kus saab ennast sooja veega pesta,» räägib Pullerits. «Olen kindel, et enamik neist ka hõlma all tüki metalli välja toimetab,» lisab ta.
    Pullerits ei oska täpselt öelda, kui palju töölisi tehase lammutamisel osaleb, seda, et vallandamised on tehases igapäevased, teab ta küll. «Kui ikka keegi purjus peaga lae alla keevitama ronib, pole tal armu loota,» kinnitab Pullerits. «Viinaviga on aga enamikul siinsetest töötajatest küljes.»
    Oma tööandja kohta töölised midagi halba ei ütle. «Nüüd saame me vähemalt palgapäeval raha, mitte lubadusi,» ütlevad töömehed. Tuleviku kohta ei oska nad midagi öelda. «Ehk meid ei lasta lahti,» loodavad nad.
    «Kui ma maksaksin inimestele rohkem palka, kas nad siis varastaksid vähem,» küsib Pullerits. «Vist mitte.» Turbakombinaadi töötajad saavad palka keskmiselt 1500--2000 krooni kuus.
    Küsimusele, kas kombinaati valvav ESS ei saa oma tööd paremini teha, et vargusi niipalju ei esineks, vastab Pullerits, et kui ESSi töötajad poleks kohalikud inimesed, teeksid nad oma tööd paremini. «Kaablivargaid tabavad nad peaaegu iga päev,» lisab ta.
    ASi Tootsi Turvas nõukogu esimees Arvo Luberg ütleb, et ta ei taha Orule minna ega näha, mis seal toimub. «Meie tehas on 20 aastat varem kui Oru tehas ehitatud, aga töötab,» lausub ta. «Ma ei arva, et lähemate aastate jooksul ka teisi Eesti briketitehaseid oleks mõtet lammutama hakata.»
    Eilsest töötavad Orul ka 20 elukutselist metallilõikajat, kelle ülesanne on tükeldada kuni tuhat tonni metalli kuus.
    Ronald Pulleritsu sõnul on Oru kombinaadi tulevik tükk- ja freesturba tootmine. Praegu on OÜ Freesturvas sõlminud lepingud 20 000 tonni freesturba ja 10 000 tonni tükkturba müügiks. Tulevikus loodab Pullerits turbarabast lõigatavast turbast toota kuni 100 000 tonni turvast aastas. «Kõik oleneb sellest, kui palju me suudame lepinguid sõlmida,» lisab ta.
    Seni on turbatootmise alustamine veninud seetõttu, et Freesturvas pole saanud keskkonnaministeeriumist kaevandamisluba. Pulleritsu sõnul saadakse luba järgmisel nädalal ja siis algab ka tootmine.
    «Ma ei arva, et me oleksime nii hilise tootmise alustamisega rongist maha jäänud,» sõnab Pullerits tehase ühe omanikuna. «Teised turbatootjad alustasid ka alles mõned nädalad tagasi,» lisab ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.