Haigla on ametnike ohver

Tallinna keskhaigla eelarve on vähenenud võrreldes eelmise aastaga 20 miljonit krooni, vähenenud on ka haigekassaga sõlmitud lepingute maht. Haiglale tuli see ootamatusena, sest haigekassa kinnimakstavate raviteenuste maht selgus alles märtsis, ütleb keskhaigla peaarst Andrus Mäesalu. Ta peab normaalseks, kui lepingud haigekassaga sõlmitaks vähemalt kaheks aastaks, et oleks võimalik raviasutuse arengut ette planeerida.

Keskhaigla materiaalse baasi edendamiseks, sealhulgas uue raviaparatuuri soetamiseks pole haigla saanud Tallinna linnalt ühtegi krooni, väidab Mäesalu. Kui eelmisel aastal käis haiglat külastamas aga USA presidendiproua Hillary Clinton, eraldati 500 000 krooni keskhaigla ümbruse ja teede korrastamiseks, lisab ta.

Eelmisel aastal maksis linn keskhaiglale kaheksa miljonit krooni kompensatsiooni kommunaalkulutuste katmiseks, tänavu eraldatakse selleks otstarbeks kõigi Tallinna haiglate peale miljon krooni, räägib Mäesalu.

Peaarsti sõnul on kujunenud üsna vastuoluline olukord, kus haigla ei tohi vastavalt seadusele haigekassa käest saadud rahaga kommunaalkulude eest tasuda. See aga tähendab, et haigla sooja- ja elektrivõlg on linnaisade poolt eelarvesse sisse kodeeritud, sõnab Mäesalu.

Ainus võimalus tasuda haigla kommunaalkulude eest on vähendada personali palka, ehkki töötajate keskmine palk 3000 krooni on niigi alla riigi keskmise, ütleb Mäesalu.

Samas näeb tervishoiukorralduse seadus ette, et raviasutuste kommunaalkulud tasutakse riigi- või munitsipaaleelarvest.

Keskhaigla viis 1992. aastal sisse oma kulude ja tulude arvestuse, 1995. aastast peetakse eraldi arvestust haigla viie kliiniku ja eri osakondade lõikes.

Mäesalu sõnul on kummaline, et keskhaigla ei saa alates eelmisest aastast enam haigekassalt laenu võtta. Tallinna tervishoiuamet on keelanud raviasutustel võtta laenu ka pankadest. Kui seni suutis keskhaigla muretseda raviaparatuuri ja kaasajastada oma operatsiooniblokki laenude abil, siis nüüd pole see enam võimalik, ütleb Mäesalu.

Küsimusele, ehk on kõik piirangud seatud eesmärgiga suunata raviasutusi pakkuma tasulist teenust, vastab Mäesalu, et seda seadus ei luba, kuigi selle peale on eelarve lappimiseks juba mingil määral mindud.

Mäesalu tunnistab ka, et lisaraha teenimiseks käivad keskhaigla spetsialistid erahaiglates ja -polikliinikutes tööl.

Aastas käib Tallinna keskhaigla statsionaarist läbi 20 000 haiget, kellele tehakse 12 000 lõikust. Polikliinikutes antakse meditsiinilist abi 120 000 inimesele. Haigekassa jaoks keskhaiglal aga konsultatiivset polikliinikut pole, kuna polikliinik ei teeninda ühe kindla piirkonna patsiente.

Keskhaigla on püüdnud peaarsti sõnul ravikulutusi miinimumi viia. Nii on haiglas Eesti lühim voodipäev, s.t aeg, kaua haige viibib haiglas ravil. Peaarsti sõnul on selleni jõutud seetõttu, et haigekassa ei aktsepteeri keskhaigla juures tegutsevat polikliinikut.

Sarnases olukorras on ka teised raviasutused. Aprilis pöördusid haiglate liit, arstide liit ja haigekassade juhatus peaministri ja sotsiaalministri poole, üritades kujunenud olukorda ka valitsusele teadvustada.