• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haigla on ametnike ohver

    Tallinna keskhaigla eelarve on vähenenud võrreldes eelmise aastaga 20 miljonit krooni, vähenenud on ka haigekassaga sõlmitud lepingute maht. Haiglale tuli see ootamatusena, sest haigekassa kinnimakstavate raviteenuste maht selgus alles märtsis, ütleb keskhaigla peaarst Andrus Mäesalu. Ta peab normaalseks, kui lepingud haigekassaga sõlmitaks vähemalt kaheks aastaks, et oleks võimalik raviasutuse arengut ette planeerida.
    Keskhaigla materiaalse baasi edendamiseks, sealhulgas uue raviaparatuuri soetamiseks pole haigla saanud Tallinna linnalt ühtegi krooni, väidab Mäesalu. Kui eelmisel aastal käis haiglat külastamas aga USA presidendiproua Hillary Clinton, eraldati 500 000 krooni keskhaigla ümbruse ja teede korrastamiseks, lisab ta.
    Eelmisel aastal maksis linn keskhaiglale kaheksa miljonit krooni kompensatsiooni kommunaalkulutuste katmiseks, tänavu eraldatakse selleks otstarbeks kõigi Tallinna haiglate peale miljon krooni, räägib Mäesalu.
    Peaarsti sõnul on kujunenud üsna vastuoluline olukord, kus haigla ei tohi vastavalt seadusele haigekassa käest saadud rahaga kommunaalkulude eest tasuda. See aga tähendab, et haigla sooja- ja elektrivõlg on linnaisade poolt eelarvesse sisse kodeeritud, sõnab Mäesalu.
    Ainus võimalus tasuda haigla kommunaalkulude eest on vähendada personali palka, ehkki töötajate keskmine palk 3000 krooni on niigi alla riigi keskmise, ütleb Mäesalu.
    Samas näeb tervishoiukorralduse seadus ette, et raviasutuste kommunaalkulud tasutakse riigi- või munitsipaaleelarvest.
    Keskhaigla viis 1992. aastal sisse oma kulude ja tulude arvestuse, 1995. aastast peetakse eraldi arvestust haigla viie kliiniku ja eri osakondade lõikes.
    Mäesalu sõnul on kummaline, et keskhaigla ei saa alates eelmisest aastast enam haigekassalt laenu võtta. Tallinna tervishoiuamet on keelanud raviasutustel võtta laenu ka pankadest. Kui seni suutis keskhaigla muretseda raviaparatuuri ja kaasajastada oma operatsiooniblokki laenude abil, siis nüüd pole see enam võimalik, ütleb Mäesalu.
    Küsimusele, ehk on kõik piirangud seatud eesmärgiga suunata raviasutusi pakkuma tasulist teenust, vastab Mäesalu, et seda seadus ei luba, kuigi selle peale on eelarve lappimiseks juba mingil määral mindud.
    Mäesalu tunnistab ka, et lisaraha teenimiseks käivad keskhaigla spetsialistid erahaiglates ja -polikliinikutes tööl.
    Aastas käib Tallinna keskhaigla statsionaarist läbi 20 000 haiget, kellele tehakse 12 000 lõikust. Polikliinikutes antakse meditsiinilist abi 120 000 inimesele. Haigekassa jaoks keskhaiglal aga konsultatiivset polikliinikut pole, kuna polikliinik ei teeninda ühe kindla piirkonna patsiente.
    Keskhaigla on püüdnud peaarsti sõnul ravikulutusi miinimumi viia. Nii on haiglas Eesti lühim voodipäev, s.t aeg, kaua haige viibib haiglas ravil. Peaarsti sõnul on selleni jõutud seetõttu, et haigekassa ei aktsepteeri keskhaigla juures tegutsevat polikliinikut.
    Sarnases olukorras on ka teised raviasutused. Aprilis pöördusid haiglate liit, arstide liit ja haigekassade juhatus peaministri ja sotsiaalministri poole, üritades kujunenud olukorda ka valitsusele teadvustada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.