• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu küla toetub riigile

    Ehkki mullu sai fondidest soodustingimustel laenu ligi 75 protsenti majanditest ning agrotööstusettevõtetest, ei päästnud see neist paljusid pankrotist, kuna raha kasutati ebaefektiivselt. Seetõttu otsustati põllumajanduse otsesest krediteerimisest Leedus tänavu loobuda. Vahendid koondatakse fondidesse, millest otse subsideeritakse üksnes põllumajandustoodete tootmist. Ülejäänud raha läheb investeerimisprogrammide rahastamiseks -- agroteenindusettevõtete ja talumajandite toetuseks, uue tehnika ja tehnoloogia soetamiseks, mahepõllumajanduse edendamiseks jne.
    Käesoleval aastal muutuvad ka kokkuostu põhimõtted ning kokkuostuhinnad. Minimaalsed kokkuostuhinnad kehtestatakse vaid toiduteraviljale -- rukkile ja nisule. Nisu ei ole kavas enam nii subsideerida nagu möödunud aastal, kehtestatakse vaid kokkuostu miinimumhinnad (tonn I kategooria nisu 1940 krooni, II kategooria 2145 krooni, III kategooria 2422 krooni). Odra ning muu söödateravilja hinna reguleerimisest on tänavu loobutud. Küll toetab riik aga rapsikasvatust, kuna Leedus on olemas oma rapsiõli tootmise tehas. Tonni rapsiseemne pealt saavad talupidajad 170 krooni subsiidiumi.
    Kõige raskem oli piima kokkuostuhinna kehtestamine. Suveperioodil kujunes tonni II sordi piima kokkuostu miinimumhinnaks 1900 krooni. 1. novembril hakkab kehtima talvine lisatasu 170--340 krooni sõltuvalt piima sordist.
    Kohalike põllumajandusspetsialistide sõnul võib jääda mulje, et Leedu põllumehed elavad hästi. Kokkuostuhinnad tõusevad vähemalt kord kvartalis. Tegelikkus on aga hoopis teine, kuna maaomanikud on täielikult sõltuvad monopolidest -- põllumajandussaadusi töötlevatest ettevõtetest.
    Ettevõtted dikteerivad oma hinna ning ostavad toodangut sageli riiklikult kehtestatud hinnast madalama hinnaga. Läti maaomanike liidu esimehe Jonas T?uljavit?use sõnul eelistavad talunikud sageli olukorraga leppida, kuna vastasel juhul pole võimalik oma toodangut müüa. B&B
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.