Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeka kavatseb ehitada puhkajate meelissaarele Kreetale maailma suurima päikeseenergia jõul töötava elektrijaama, teatas Kreeka valitsus eile.
    Viiekümnemegavatise koguvõimsusega elektrijaama esimese viiemegavatise energiaploki ehitust finantseerib 55 protsendi ulatuses Kreeka valitsus koos Euroopa Liiduga. Esimene energiaplokk läheb kokku maksma 17,75 miljonit USA dollarit.
    Elektrijaama ehitab USA firma Enron Solari tütarfirma IWECO Solar, mis hakkab jaama ka edaspidi haldama.
    Kavas on ehitada igal aastal üks üheksamegavatine energiaplokk ning jõuda aastaks 2003 plaanitud 50megavatise võimsuseni.
    Päikeseenergia abil kavatsetakse elektriga varustada 100 000 inimest hinnaga, mis jääb madalamaks praegu kehtivast elektritariifist.
    Senine maailma suurim päikeseenergial töötav elektrijaam asub Itaalias ja selle võimsus on 3,3 megavatti. Reuter-ETA
    Tallinna linnavalitsus kiitis esmaspäeval heaks ja saatis volikogule kinnitamiseks pealinna tulevase city -- sadamaala -- detailplaneeringu.
    Detailplaneeringu teostas linnalt saadud lähteülesande alusel mullu suvel ideekonkursi võitnud AS TSM.
    Linnavalitsus tunnustas ASi Tallinna Sadam survel detailplaneeringu sillata varianti, kuigi nii kesklinna halduskogu kui enamik linnavalitsuse liikmetest leidis, et silla rajamine üle admiraliteedi basseini vähendanuks tunduvalt Põhjaväila liikluskoormust, ütles linnapea nõunik Tõnu Karu.
    Sild, mis läheb planeeringu järgi üle Admiraliteedi basseini kanali, juhtides liikluse südalinnast mööda, jääb osaliselt Tallinna Sadama maa-alale, märkis Karu.
    Kuigi sild lahendanuks paljud Tallinna transpordiprobleemid, segab see laevade sissesõitu sadamasse ja ka sadama territooriumil olevate insnerivõrkude tööd, selgitas Karu.
    Seega pidas linnavalitsus paremaks ilma sillata varianti, ütles Karu. Kava kohaselt võiks suure silla asemel rajada lahtikäiva jalakäijate silla, et tagada laevade sissepääses basseini.
    TSMi detailplaneering, mis valmis vastavalt lähteülesandele ASis Nord Projekt, hõlmab kokku 21,3 hektari suuruse maa-ala Admiraliteedi basseini ümbruses, linnahalli kõrval asuva betoonitehase ja Ahtri-Lootsi-Paadi tänava vahelise ala.
    Tallinna volikogu arutab planeeringut 26. juunil. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercmani käive langes, uues kvartalis hakkab võtmerolli mängima eksport
Bercmani müügitulu oli kolmandas kvartalis 497 404 eurot. Ettevõtte nutikad ülekäigurajad paigaldati kolmandas kvartalis Eestis Narva-Jõesuusse ja Elvasse.
Bercmani müügitulu oli kolmandas kvartalis 497 404 eurot. Ettevõtte nutikad ülekäigurajad paigaldati kolmandas kvartalis Eestis Narva-Jõesuusse ja Elvasse.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Eestil tuleb võlakirjade eest tasuda 4% intressi Intress kõrgem kui Leedul ja Lätil
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.