• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    AS Viisnurk

    ASi Viisnurk peamisteks tegevusaladeks on murdmaasuuskade, pehme puitkiudplaadi ja elukondliku mööbli tootmine. Ettevõttel on ka paar väiksemat, põhitootmisi toetavat tegevusala, nagu soojatootmine, plastmassdetailide tootmine ja suusavarustuse müük.
    Viisnurk on Fischeri järel maailma suuruselt teine murdmaasuuskade tootja. Viisnurga positsioon tootjana on turul suhteliselt tugev, 1996. aastal valmistati ligi 270 000 paari suuski. Seni odavaid rahvasuuski tootnud Viisnurga eesmärgiks on laiendada just keerukamate ja kallimate suuskade tootmist.
    Viisnurga puitkiudplaatide tootmise osakaal on pidevalt suurenenud, ulatudes 1996. a 27 protsendini. Ka mööblivabrik on rasketest aegadest üle saamas. Eesmärgiks on võetud mööblitootmise mahtude suurendamine ja kvaliteetmööbli osa suurendamine. Uute seadmete rakendamine peaks mööblitootmise sel aastal kasumisse viima.
    Viisnurga aktsiakapital on 6 338 600 krooni, mis jaguneb 10kroonise nominaalväärtusega aktsiateks. 61,5% Viisnurga aktsiatest kuulub ASile VN Holding, kes erastas Viisnurga 1994. aastal. VN Holdingu omanikud on Londonist juhitav Baltic Republics Fund ja Viisnurga juhatuse liikmed.
    Viisnurga bilansimaht oli 1996. a lõpus 117 miljonit krooni, millest omakapitali oli 43 miljonit krooni. 1997. aasta maikuus korraldas Viisnurk avaliku aktsiaemissiooni, mille tulemusena omakapital suurenes 11,7 miljoni krooni võrra.
    Viisnurga nõukogusse kuuluvad Joakim Helenius, Toomas Reisenbuk (mõlemad esindavad Baltic Republics Fundi) ja Indrek Koolmeister (jurist). Ettevõtte igapäevast tegevust korraldab kuueliikmeline juhatus, mille esimees on Meelis Kukk.
    Viisnurga 1996. aasta netokäibest andis 44% suusavabrik, 27% kiudplaadivabrik, 18% mööblivabrik ja 11% muud tegevused.
    1996. aastal moodustas eksport Viisnurga käibest 76%. Suusavabrik eksportis 99% toodangust (pool Soome), kiudplaadivabrik 75% (Madalmaad ja Soome) ning mööblivabrik 72% (Soome ja Saksamaa)
    Viimastel aastatel Viisnurk dividende maksnud ei ole.
    Viisnurk kuulub varakult erastatud ning juba teatud stabiilsuse saavutanud ettevõtete hulka. Käibe kasv viimastel aastatel on olnud ühtlane -- ca 20% -- ning kasum on kasvanud 1994. a hüppelise tõusu järel tempoga 30% aastas.
    Suusatootmine andis 44% ettevõtte käibest ja 79% kasumist. Arvestades selle konkurentsitiheda turu sõltuvust ilmast, on firma siht -- suurendada mööbli- ja plaaditootmise osa -- väga oluline stabiilsuse seisukohast ning selle kava realiseerumist peaks hoolikalt jälgima. Suusatootmise eripäraks on ka suur sesoonsus -- kevadel ja suvel toodetakse lattu, sest müük toimub peamiselt sügisel ja talvel. Vastavalt kõiguvad muidugi ka finantsnäitajad.
    Eksportöörina mõjutab Viisnurga tulemusi oluliselt ka valuutarisk. Investoril tuleb peljata Soome marga nõrgenemist Saksa marga vastu, sest Soome on ettevõtte suurim sihtturg. Usutavasti pole Viisnurk ratsa-rikkaks-meeste investeering, pigem keskpärase, kuid stabiilse (plaanide õnnestumise korral) tõusupotentsiaaliga ja tulevikus ehk ka viisakat dividendi maksev (omakapitali tootlus '96 = 20%) aktsia.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.