18 juuni 1997

Lühiuudised

Üleeile registreeris väärtpaberiinspektsioon Äripäeva indeksi fondi tingimused ja väljastas fondile registreerimistunnistuse IF 1. Äripäeva indeksi fond osutus esimeseks hiljuti riigikogu poolt vastu võetud uuendatud investeerimisfondide seaduse alusel registreeritud fondiks.

Fond paigutab investorite raha samas proportsioonis aktsiatesse, mille alusel Äripäeva toimetus arvutab Äripäeva indeksit. Fondi osaku väärtus on alati võrdne Äripäeva indeksiga.

Äripäeva indeksi fondi maht on veidi üle 12 miljoni krooni ja aastane tootlus 85%. ÄP

Kranichi kriminaalasjas andis eile Tallinna linnakohtus tunnistusi endine Lääne Eesti Panga (LEP) juhatuse aseesimees Raul Laos, kriminaalasja arutelu jätkub augustis.

Raul Laos, kes viibib praegu vahi all seoses nn t?et?eenide rühmituse süüasjaga, toodi kohtusse tunnistusi andma konvoi saatel. Suurem osa küsimusi puudutasid LEPi ja Rootsi firma Trendy EWI Group suhteid, mis tõid kaasa panga pankroti. ÄP

Eile andis advokaadibüroo Concordia Tallinna linnakohtusse võlgnevuste sissenõudmisega tegeleva Intrum Justitia ASi esimesed 40 tsiviilhagi võlgnevuse kohtulikuks sissenõudmiseks.

Intrum Justitia juristi Ivar Tammemäe sõnul muutub taoline võlgnevuste kohtulik sissenõudmine edaspidi regulaarseks. «Võlgnevuste kohtulik sissenõudmine on sissenõudeprotsessi viimane tsükkel,» selgitas Tammemäe. Kohtulik sissenõudmine käivitatakse, kui võlgnevus pole tasutud kahe kuu jooksul alates nõuete loovutamisest Intrum Justitiale. ÄP

Äripäevale teadaolevalt kavatseb Nissani toodangu maaletoomisega tegelev AS Nissan Balti lähiajal omandada osa, peamiselt Fiati automargi toodangu maaletoomisega tegeleva ASi Asmer aktsiatest.

Nissan Balti kavatseb kahe autofirma vahelist tehingut lähemalt tutvustada eeloleval kolmapäeval. ÄP

Valitsus tahab enne RE Eesti Post seitsme miljoni dollari suuruse ehituslaenu garanteerimist selgitada laenu tingimusi.

Eesti Post soovib saada riigi garantiid, et taotleda uue postitöötlemiskeskuse ehituseks seitsme miljoni dollari suurust laenu Põhjamaade Investeerimispangalt.

Laenuga kaasneb valitsuse pressiesindaja sõnul veel mitu miljonit krooni tagastamatut abi. Valitsus lükkas ministrite palvel garanteerimise otsuse teisipäeva õhtul edasi, et tutvuda laenu täpsete tingimustega, ütles pressiesindaja. BNS

Eesti suurima rõivatootja ASi Baltika viie kuu majandustegevuse kasum oli 7,2 miljonit krooni, mis on eelmise aastaga võrreldes 50 protsenti enam.

Baltika viie kuu netokäive oli 94,9 miljonit krooni, mis on 14 protsenti enam kui mullu samal ajal.

Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud müük Balti riikides ja Ukrainas, ütles ASi Baltika juhatuse esimees Meelis Milder. Ta lisas, et tootmise laiendamise tõttu Venemaal kasvas allhanke maht.

Eesti suurim rõivatootja AS Baltika liidab juunis kaks kaubandustütarettevõtet -- ASi Baltman ja Baltika Kaubandusgrupi ASi.

Ühinenud firma jääb kandma nime AS Baltman ning tema 1997. aasta oodatav jaekäive Eestis peaks ületama 50 miljonit krooni, ütles Baltika juhatuse esimees Meelis Milder. BNS

Soome ajakirjade kirjastaja Yhtyneet Kuvalehdet Oy kinnitas, et peab Postimehe ja Krennoga kõnelusi koostöö ja Eestis ühisettevõtte loomise asjus.

«Me peame kõnelusi Postimehe ja Krennoga, aga ma rõhutan, et peame läbirääkimisi veel mitme väliskompaniiga,» ütles Yhtyneet Kuvalehdet tegevdirektor Pauli Leimio.

Leimio keeldus läbirääkimiste sisu üksikasju avaldamast, kuid kinnitas, et mingeid otsuseid langetatud ei ole. BNS

Peaminister Mart Siimann kinnitas, et kehtiv valuutakomitee süsteem annab Eestile olulised majanduslikud eelised liitumiseks Euroopa Liidu ja Euroopa rahaliiduga (EMU).

«Eesti kroon on juba viis aastat otseselt seotud Saksa margaga ja jääb selliseks ka edaspidi,» ütles Siimann Eesti rahareformi aastapäevakonverentsil peetud ettekandes. «Meie valuutakursi poliitika on juba orienteeritud tulevase rahaliidu tähtsaimale valuutale.»

Siimann märkis, et Eesti on algusest peale täitnud Maastrichti lepingu järgseid nõudeid iseseisva keskpanga, keskpanga finantseerimise ja kapitali vaba liikumise kohta. BNS

Eesti krooni aastapäeva konverentsil esinenud Euroopa rahainstituudi peadirektor Robert Raymond rõhutas, et Euroopa rahaliiduga (EMU) ühinevad riigid peavad kiirkorras tegema läbi sama arengu, mis Euroopa Liit 40 aasta jooksul.

«Ajast, mil esimesed riigid kirjutasid alla Rooma lepingutele, kulus 40 aastat, enne kui oldi valmis aktsepteerima ühisrahale üleminekut,» ütles Raymond.

«Me saame aru, et oma raha on riigile rahvuslik sümbol, nagu lipp või hümn ja mõistame sellest loobumisel tekkivat psühholoogilist tõrget,» ütles Raymond. BNS

Kuna HTM Sport Eesti AS on teatanud soovist muuta ettevõtlusvormi aktsiaseltsist osaühinguks, ei saa erastamisagentuur erastada ettevõtte riigiaktsiad avaliku müügi teel, nagu seni plaaniti.

Erastamisagentuuri avalike suhete osakonna juht Marko Kadanik rääkis, et riigile kuulub 6,4% HTM Sport Eesti aktsiatest. Nende erastamine on selle aasta erastamiskavas, mille kohaselt peaksid aktsiad olema müüdud 1. juuliks.

Agentuur on Kadaniku sõnul kindlaks määranud erastamise viisi, milleks on avalik müük, kuid veel ei ole selge, kas seda saab rakendada.

Ta rääkis, et HTM Sport on avaldanud soovi muuta oma ettevõtluse vormi ja saada osaühinguks. Sellisel juhul avaliku müügi teel aktsiaid müüa ei saa, sõnas Kadanik. Ta sõnas, et praegu erastamisagentuur ootab, mida ettevõtte siiski teeb, et pärast seda otsustada, kuidas riigile kuuluvad aktsiad erastada.

HTM Sport Eesti ASi tegevjuht Mario Marcolin kinnitas, et firmas on praegu päevakorras ettevõtlusvormi muutmine, nagu näeb ette äriseadus. ÄP

Tallinna väärtpaberibörsi noteerimiskomisjon kinnitas teisipäeval ehitusettevõtte EMV taotluse noteerimiseks börsi põhinimekirjas, ütles börsi noteerimisosakonna juhataja Rain Semper.

EMV aktsiad on põhinimekirjas kaubeldavad alates 25. juunist.

47,4 miljoni krooni suuruse aktsiakapitaliga ehitusettevõtte EMV aktsiad on praegu kaubeldavad börsi vabaturul.

EMV mullune käive oli 355 miljonit krooni, mis on ligikaudu kolmveerandi võrra enam kui 1995. aastal. Ettevõtte puhaskasum kasvas 1995. aastaga võrreldes kaks korda 16 miljoni kroonini.

Tänavu prognoosib EMV kontsern 22,1 miljoni kroonist puhaskasumit ning 542,5 miljoni kroonist käivet. BNS

Eesti erastamisagentuuri (EEA) müüdava Riisipere--Haapsalu raudtee hind selgub läbirääkimistel, kuid võib osutuda sümboolseks.

EEA avalike suhete juht Marko Kadanik ütles, et varade müügihind on eelläbirääkimise küsimus ja avaldamisele ei kuulu. Tema sõnul on Eesti Raudtee märkinud varade bilansiliseks jääkväärtuseks 5,9 miljonit krooni.

Lääne maavalitsuse ettevõtlusosakonna juhataja Harri Ermani sõnul peab müüki tuleva Riisipere--Haapsalu raudtee väärtus olema sümboolne, kuna vastasel juhul ei õnnestu varasid müüa.

«Varade väärtus on üks kroon,» sõnas Erman. «Jutt saab olla vaid äriplaanist ja ideest.»

Ermani sõnul eelistab maavalitsus raudteelõigu erastajana Lääne maakonna ettevõtjaid. Välisinvestorite vastu puudub usaldus, tõdes ta. BNS

Riigikogu menetluses oleva hoiuste tagamise seaduse eelnõu autori, Reformierakonna liikme Kalev Kuke sõnul on seadus oluline lihthoiustajale ja selle eesmärgiks on soodustada säästmist.

«Seadus on suunatud peamiselt tavakodanike ja väikefirmade huvide kaitseks,» ütles Kukk eile eelnõu ajakirjanikele tutvustades.

Euroopa tavadest lähtuv hoiuste tagamise seadus aitab Kuke sõnul Eesti ühiskonda säästmisele suunata. «Võiks loota, et kõik poliitikud, kes sõdivad Eesti Panga vastu, toetavad seda,» märkis Kukk.

Eelmisel neljapäeval menetlusse antud seaduseelnõu garanteerib pankade poolt loodud tagatisfondist vajadusel kuni 20 000 krooni väljamaksmise hoiustajatele.

Hoiuste tagamise seaduse eelnõu kohaselt moodustatakse krediidiasutuste sissemaksetest hoiuste tagamise fond, mille ülesandeks on pangasüsteemi usaldusväärsuse tõstmine ja vajadusel hoiustajatele hoiuste väljamaksmine.

Kukk märkis, et seaduse vajalikkust võimalike probleemide ärahoidmiseks näitab 1995. aastal toimunud panganduskriis Lätis, kus kannatada sai 75 protsenti hoiustajatest. BNS

Alates aprillist laekus riigi tarbijakaitseametile ASi Sire tegevuses pettunud kodanikelt 170 avaldust. Teine paljusid tarbijaid petnud firma oli AS Toivotuur, kes peab Pärnu linnakohtu otsusega tarbijatele hüvitama saamata jäänud turismiteenuste eest kokku üle 76 000 krooni.

170 ASi Sire kohta avalduse esitanud kodanikku olid pöördunud ajalehekuulutuses ilmunud lisateenimisvõimaluse lootuses ASi Sire või tema lepingupartnerite poole. Kliendid maksid ASi Sire vahendusel nõutud raha, ostsid valmistatavate toodete näidiseid ja materjale, tegid kulutusi postiteenustele, kuid tulu ei saanud.

Tarbijakaitseamet tegi ASile Sire ettekirjutuse, mida Sire on osaliselt täitma asunud. Tarbijakaitseamet jätkab asja uurimist.

ASi Toivotuur peale laekus tarbijakaitseametile kaebusi alates septembrist. Tarbijakaitsjate poole pöördunud kodanikud olid ostnud Itaalia--Prantsuse Riviera, Hispaania-Portugali, kolmepäevaseid Pariisi jt reise, mis pidid toimuma ajavahemikus juunist novembrini 1996. AS Toivotuur jättis need reisid ära, põhjendades seda ajutiste majanduslike raskustega ning ei tagastanud ettemakseid reiside eest.

Tarbijakaitseamet pöördus hagiga Pärnu linnakohtusse mõista Toivotuurilt välja 76 494 krooni. ETA

Hetkel kuum