• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vihula mõisa pankrot selgub tuleval esmaspäeval

    Kevadel esitas mõisa kohta pankrotiavalduse aktsiaseltsi juhatus, kes tunnistas Vihula maksejõuetust. Hiljem kordas pankrotitaotlust koolitusfirma Tea, kelle nõue on 800 000 krooni.
    Lääne-Viru maakohus on pankroti väljakuulutamist kolm korda edasi lükanud.
    Mõisa omanikud on teede- ja sideministeerium, Tallinna Sadam, Eesti Post, sakslasest suurtööstur von Schubert, Leila Pärtelpoeg, mitusada endist kolhoosnikku, keelefirma Tea ja selle juhatuse esimees Silva Tomingas ning Vihula vald.
    Osapoolte väitel on Vihula mõisasse investeeritud riigiasutuste raha kasutatud ebasihipäraselt ja ettevõtte raamatupidamine ei kajasta kõiki töid. Kuid ASi Vihula raamatupidamist kontrollinud audiitorid pole avastanud midagi kriminaalset.
    Riigiasutused on proovinud paralleelselt pankrotiprotsessiga neile kuuluvaid aktsiaid ära müüa. Erastamisagentuuri poolt juuni alguseks välja kuulutatud avalik enampakkumine teede- ja sideministeeriumi aktsiatele ei toonud ühtegi ostuhuvilist. Seetõttu oli agentuur sunnitud 1,9 mln krooni maksvate aktsiate hinda alla laskma 600 000 kroonile. Selle hinna kohta peavad pakkumused laekuma tänaseks.
    Teede- ja sideministeeriumi revisjoniosakonna juhataja Larissa Vinogradova sõnul toimib mõisa puhul skeem, kus raskustes olev firma turgutatakse üles ja viiakse siis pankrotti. Vinogradova sõnul on mõisale pool miljonit krooni laenu andnud ASil Tea huvi see mõis pankrotti lasta ja siis odavalt ära osta.
    Vinogradova sõnul on mõisa võlg praegu vaid 250 000 krooni, millest üks osa on maksmata töötasu, teine osa elektrivõlg ja 100 000 krooni keelefirma Tea nõue. Tea andis mõisa kohta pankrotiavalduse 500 000kroonise pangalaenu ja 300 000kroonise ülesostetud laenu alusel, millest Vinogradova sõnul tuleb laenugraafiku järgi praegu tagasi maksta vaid 100 000 krooni. Tegelikku vara on firmal üle 3,5 mln krooni, bilansiline aktsiakapital on üle 7 mln krooni.
    Keelefirma ASi Tea juhatuse esimehe Silva Tomingase sõnul ei taha osa omanikke sugugi aru saada, et mõisas on pankrotiseis. «Asi läks nii kaugele, et Eesti Post tahtis kohtuniku eest otsustada, kas ettevõte on maksejõuetu või mitte,» lausus Tomingas.
    Eelmisel reedel esitleti kohtus üht Soome ärimehest ostuhuvilist, kes teatas, et tal on garantiikiri 300 000 Soome marga kohta ja ta on nõus võtma enda kanda mõisa võlad. Vinogradova lausus, et erastamisagentuur võiks müüa terve kompleksi, sest tervikuna müüdavale mõisale on kergem ostjat leida kui üksikutele aktsiatele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.