Kevadel esitas mõisa kohta pankrotiavalduse aktsiaseltsi juhatus, kes tunnistas Vihula maksejõuetust. Hiljem kordas pankrotitaotlust koolitusfirma Tea, kelle nõue on 800 000 krooni.
Lääne-Viru maakohus on pankroti väljakuulutamist kolm korda edasi lükanud.
Mõisa omanikud on teede- ja sideministeerium, Tallinna Sadam, Eesti Post, sakslasest suurtööstur von Schubert, Leila Pärtelpoeg, mitusada endist kolhoosnikku, keelefirma Tea ja selle juhatuse esimees Silva Tomingas ning Vihula vald.
Osapoolte väitel on Vihula mõisasse investeeritud riigiasutuste raha kasutatud ebasihipäraselt ja ettevõtte raamatupidamine ei kajasta kõiki töid. Kuid ASi Vihula raamatupidamist kontrollinud audiitorid pole avastanud midagi kriminaalset.
Riigiasutused on proovinud paralleelselt pankrotiprotsessiga neile kuuluvaid aktsiaid ära müüa. Erastamisagentuuri poolt juuni alguseks välja kuulutatud avalik enampakkumine teede- ja sideministeeriumi aktsiatele ei toonud ühtegi ostuhuvilist. Seetõttu oli agentuur sunnitud 1,9 mln krooni maksvate aktsiate hinda alla laskma 600 000 kroonile. Selle hinna kohta peavad pakkumused laekuma tänaseks.
Teede- ja sideministeeriumi revisjoniosakonna juhataja Larissa Vinogradova sõnul toimib mõisa puhul skeem, kus raskustes olev firma turgutatakse üles ja viiakse siis pankrotti. Vinogradova sõnul on mõisale pool miljonit krooni laenu andnud ASil Tea huvi see mõis pankrotti lasta ja siis odavalt ära osta.
Vinogradova sõnul on mõisa võlg praegu vaid 250 000 krooni, millest üks osa on maksmata töötasu, teine osa elektrivõlg ja 100 000 krooni keelefirma Tea nõue. Tea andis mõisa kohta pankrotiavalduse 500 000kroonise pangalaenu ja 300 000kroonise ülesostetud laenu alusel, millest Vinogradova sõnul tuleb laenugraafiku järgi praegu tagasi maksta vaid 100 000 krooni. Tegelikku vara on firmal üle 3,5 mln krooni, bilansiline aktsiakapital on üle 7 mln krooni.
Keelefirma ASi Tea juhatuse esimehe Silva Tomingase sõnul ei taha osa omanikke sugugi aru saada, et mõisas on pankrotiseis. «Asi läks nii kaugele, et Eesti Post tahtis kohtuniku eest otsustada, kas ettevõte on maksejõuetu või mitte,» lausus Tomingas.
Eelmisel reedel esitleti kohtus üht Soome ärimehest ostuhuvilist, kes teatas, et tal on garantiikiri 300 000 Soome marga kohta ja ta on nõus võtma enda kanda mõisa võlad. Vinogradova lausus, et erastamisagentuur võiks müüa terve kompleksi, sest tervikuna müüdavale mõisale on kergem ostjat leida kui üksikutele aktsiatele.
Seotud lood
Viimaste aastate arengu najal on selge, et Põhja-Tallinnast on kujunemas pealinna uus 15 minuti linna põhimõtetel toimiv hot-spot. Selle keskpunktiks jääb kaasaegse hingamise saanud endine Volta tööstuskvartal, mis üllatab linnaelanike juba sel sügisel nii mõnegi kauaoodatud uudisega.