• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ja Läti väärtpaberijärelevalve alustasid koostööd

    Läti väärtpaberikomisjoni esimees Viktors Gustsons ütles, et praegu käib töö lepingutingimuste väljatöötamise kallal. Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Indrek Jakobsoni ütlusel on tegemist esimese sellelaadse projektiga Eesti väärtpaberijärelevalve ajaloos ja lepingukava töötatakse välja juulikuu jooksul.
    Koostöövõimalustest tõi Jakobson olulisemana välja operatiivinfo ja oskusteabe vahetamise, koolituse, välissuhtluse ja sellega kaasneva võimaliku välisabi ja väärtpaberialase seadusandluse koordineerimise.
    Jakobsoni sõnul võimaldab koostöökokkulepe saada infot ka juhul, kui näiteks Eesti ettevõte ostab osaluse Läti ettevõttes ja vastupidi.
    Gustsonsi sõnul on eesmärk luua ühtne Balti väärtpaberiturg, sest eraldi võttes on turud liiga väikesed, et pakkuda huvi suurtele välisinvestoritele. Maailmas on Balti riigid nagunii üks regioon, lisas ta.
    Ühtse turu loomiseks peavad kolm Balti riiki jõudma nii kaugele, et tunnustataks üksteise väärtpaberijärelevalvet ja ettevõtetele esitatavaid noteerimisnõudeid. Sel juhul piisaks Eesti ettevõtete aktsiatega Riias kauplemise alustamiseks vaid noteerimisprospektist kokkuvõtte esitamisest.
    Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Helo Meigas on varem öelnud, et Tallinna börs loodab hakata kauplema Läti aktsiatega. Meigas lisas, et praegu jääb see seaduste puudulikkuse taha, sest Läti aktsiatega Tallinnas kauplemist alustada on kallis ja keeruline.
    Gustsons kinnitas, et koostöö algust ei takista väärtpaberiseaduste erinevus ja eri kauplemissüsteemid. «Meie seadused ei pea olema täpselt üksühesed, piisab, kui me teise osapoole seadusi tunnustame,» ütles ta.
    Erinevalt Eestist on Lätis Euroopa standardile vastav väärtpaberiseadus.
    Indrek Jakobson ütles, et Eesti pool saab koostööst vaieldamatult suuremat kasu kui Läti pool. «Kuigi turu arengult on lätlased meist maas, on nende väärtpaberijärelevalve süsteem meist tunduvalt arenenum. Meil tuleb kasutada nende kogemusi,» lisas ta. Läti seevastu pole üle elanud ühtki tõsisemat väärtpaberituru tagasilööki, ka saavad nad kasutada Eesti kogemusi insider trading'u uurimisel.
    Gustsonsi sõnul on efektiivse väärtpaberituru eeldus sõltumatu järelevalveorgani olemasolu. Lätis on see nii, Eestis veel mitte.
    Läti väärtpaberiinspektsioon on parlamendi kinnitatud ja väärtpaberikomisjoni tegevusse võib sekkuda vaid juhul, kui komisjoni esimehe vastu on algatatud kriminaalasi.
    Gustsonsi sõnul muudab olukord, kui väärtpaberijärelevalve on ministeeriumi alluvuses, inspektsiooni tegevuse poliitilistest jõududest sõltuvaks.
    Teise olulise probleemina märkis Gustsons inspektsiooni töötajate tasustamist. «Selleks, et hoida töötajaid ja tagada nende töö efektiivsus, peab tasu olema sellisel tasemel, et suudaks võistelda erasektoriga. See küsimus tuleb lahendada parlamendi tasandil,» ütles Gustsons.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.