6. juuli 1997
Jaga lugu:

Eesti ja Läti väärtpaberijärelevalve alustasid koostööd

Läti väärtpaberikomisjoni esimees Viktors Gustsons ütles, et praegu käib töö lepingutingimuste väljatöötamise kallal. Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Indrek Jakobsoni ütlusel on tegemist esimese sellelaadse projektiga Eesti väärtpaberijärelevalve ajaloos ja lepingukava töötatakse välja juulikuu jooksul.

Koostöövõimalustest tõi Jakobson olulisemana välja operatiivinfo ja oskusteabe vahetamise, koolituse, välissuhtluse ja sellega kaasneva võimaliku välisabi ja väärtpaberialase seadusandluse koordineerimise.

Jakobsoni sõnul võimaldab koostöökokkulepe saada infot ka juhul, kui näiteks Eesti ettevõte ostab osaluse Läti ettevõttes ja vastupidi.

Gustsonsi sõnul on eesmärk luua ühtne Balti väärtpaberiturg, sest eraldi võttes on turud liiga väikesed, et pakkuda huvi suurtele välisinvestoritele. Maailmas on Balti riigid nagunii üks regioon, lisas ta.

Ühtse turu loomiseks peavad kolm Balti riiki jõudma nii kaugele, et tunnustataks üksteise väärtpaberijärelevalvet ja ettevõtetele esitatavaid noteerimisnõudeid. Sel juhul piisaks Eesti ettevõtete aktsiatega Riias kauplemise alustamiseks vaid noteerimisprospektist kokkuvõtte esitamisest.

Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Helo Meigas on varem öelnud, et Tallinna börs loodab hakata kauplema Läti aktsiatega. Meigas lisas, et praegu jääb see seaduste puudulikkuse taha, sest Läti aktsiatega Tallinnas kauplemist alustada on kallis ja keeruline.

Gustsons kinnitas, et koostöö algust ei takista väärtpaberiseaduste erinevus ja eri kauplemissüsteemid. «Meie seadused ei pea olema täpselt üksühesed, piisab, kui me teise osapoole seadusi tunnustame,» ütles ta.

Erinevalt Eestist on Lätis Euroopa standardile vastav väärtpaberiseadus.

Indrek Jakobson ütles, et Eesti pool saab koostööst vaieldamatult suuremat kasu kui Läti pool. «Kuigi turu arengult on lätlased meist maas, on nende väärtpaberijärelevalve süsteem meist tunduvalt arenenum. Meil tuleb kasutada nende kogemusi,» lisas ta. Läti seevastu pole üle elanud ühtki tõsisemat väärtpaberituru tagasilööki, ka saavad nad kasutada Eesti kogemusi insider trading'u uurimisel.

Gustsonsi sõnul on efektiivse väärtpaberituru eeldus sõltumatu järelevalveorgani olemasolu. Lätis on see nii, Eestis veel mitte.

Läti väärtpaberiinspektsioon on parlamendi kinnitatud ja väärtpaberikomisjoni tegevusse võib sekkuda vaid juhul, kui komisjoni esimehe vastu on algatatud kriminaalasi.

Gustsonsi sõnul muudab olukord, kui väärtpaberijärelevalve on ministeeriumi alluvuses, inspektsiooni tegevuse poliitilistest jõududest sõltuvaks.

Teise olulise probleemina märkis Gustsons inspektsiooni töötajate tasustamist. «Selleks, et hoida töötajaid ja tagada nende töö efektiivsus, peab tasu olema sellisel tasemel, et suudaks võistelda erasektoriga. See küsimus tuleb lahendada parlamendi tasandil,» ütles Gustsons.

Jaga lugu:
Hetkel kuum