• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rõngasvaldadelt oodatakse kurameerimist linnavalitsusega

    Siseministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja Mari Pedaku vastused

    Praegu on eelkõige tegemist vabatahtliku ühinemisperioodiga. See puudutab valdu ja linnu, mida nimetatakse rõngasvaldadeks ümber linnade. Nende mastaabid on täiesti võrreldavad. Eesmärk ei ole mitte väikeste omavalitsuste likvideerimine, vaid nende, kes oma olemuselt sobivad, kokkuviimine. Näiteks Ruhnu ja Piirissaar -- nad peaksid juba regionaal- ja kaitsepoliitiliselt olema omaette vallad.
    Väga ebatõenäoline, oma olemuselt ei sobi nad kokku. Tuletan meelde Kiili valla eraldumist Saku vallast, sest neil ei ole paralleelseid ühendusteid.
    Ühinemisel peab olema majandusgeograafiline alus, neil peab olema ühine tõmbekeskus. Liituda võiksidki rõngasvallad, kus valla keskus on tegelikult linnas. Mõnikord on valla- ja linnavalitsuse vahe vaid 50 meetrit.
    Liituda võiksid näiteks Kehra ja Anija vald, Loksa linna- ja vallavalitsus, Keila linna- ja vallavalitsus. Üle Eesti on umbes 35 vallavalitsust, kus vald on rõngana ümber väikelinna ja valla keskus on väikelinnas.
    Töötamegi selles suunas, et need rõngad hakkaksid isekeskis kurameerima.
    Liitunud on Pärnu-Jaagupi ja Halinga vald. Ainuke ametlik taotlus on meile tulnud Abja-Paluojalt ja Abjalt.
    Läbirääkimisi on palju peetud, ent on jäädud ootama riigipoolset seisukohta.
    Pärnu-Jaagupit ja Halingat toetati moraalselt, nad pole seni ühtki senti saanud. Põhjamaad on alati soodustanud ühinemist ka rahaliselt.
    Ühineda võiks veel teisigi, aga eelkõige need, kel on ühine keskus.
    Kui on kaks valda kõrvuti ja on eri keskus, siis on see tunduvalt keerulisem, sest inimeste liikumisteed on välja kujunenud, stereotüüpi tuleb hakata muutma.
    1995. aastal tehti keskkonnaministeeriumi tellimusel suurim uuring: kes kellega võiks kokku kuuluda. Majandusgeograafiliste mõõdete järgi võiks valdu olla sadakond vähem kui praegu.
    Aga tahan väga rõhutada, et praegu pole võetud vastu mingit otsust kedagi sundkorras kokku panna.
    Omavalitsus on see, mida nimetatakse demokraatiaks, neid ei tohi uisapäisa likvideerima hakata. Teisalt on omavalitsustel ka teine roll -- avalike teenuste osutamine ja siin tekivadki probleemid.
    Kui nad on väga väikesed või oma tõmbekeskuse suhtes valesti paigutunud, sel juhul nad ei suuda oma inimestele neid teenuseid pakkuda. Probleeme on koolidega, ühe lapsed käivad justkui teise koolis, hooldekodud peaks olema ühised, meditsiiniasutustega on palju probleeme olnud.
    Väga hea koostöö, ka siis suudetaks avalikke teenuseid paremini pakkuda.
    Saatsime omavalitsustele ka uue versiooni kohalike omavalitsuste korralduse seadusest hinnangute saamiseks. Seal on sees üks paragrahv, mis on alternatiiviks ühinemisele: igas maavalitsuses on omavalitsuste liidud, kuhu kuulumine on kohustuslik. Seega on tuleviku jaoks kaks alternatiivi, kas väikesed omavalitsused teevad väga head koostööd või ühinevad.
    Kindlalt võib väita, et üks linnapea ja üks volikogu esimees on vähem. Tegelikult näitab praktika, et ega ametnike arv oluliselt ei vähene. Kui me hakkame Euroopaga rohkem koostööd tegema, jääb ametnike tase samaks või suureneb, aga suureneb ka võimalus palgata kvalifitseeritumat ametnikku.
    Näiteks valla- ja linnasekretärid pidid olema juristi kvalifikatsiooniga, kaks aastat hoiti seda nõuet ja kui selgus, et 254st ei ole 220 valda leidnud juristi vallasekretäriks, siis muudeti seadust.
    Ühinemise üks esimesi takistusi on ikka inimene. Sellest barjäärist ülesaamiseks ongi sees toetuse andmine. Koondatud inimese kohta on ette nähtud 30 000 krooni, juhul kui ta pole aasta jooksul uues omavalitsuses tööd leidnud.
    See saab olla ainult poliitiline otsus, et ühinemist soodustada. Nad on teinekord vajalikud selleks, et maksta tagasi rasketel aegadel katlamaja taastamise, kütuse tarbeks võetud laene, mis segavad ühinemisläbirääkimisi.
    Riik neid võlgasid mingil juhul enda peale võtma ei hakka, aga sel juhul on neil võimalik toetusrahast vana võlg kustutada. Praegu ütleb teine pool, et ma ei taha sind ja su võlaga.
    Naaberriikides on kasutatud raha mingi hoone renoveerimiseks või uue keskuse ehitamiseks.
    Tuleb teha uuringud, kas sobitakse kokku, milline on rahva liikumine, kus nad on harjunud koolis käima, saama arstiabi.
    Tuleb rahva arvamust küsida, teha arengukava, üldplaneering, vana institutsiooni kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus lõpetada ja uus tekitada.
    Üks normaalne ettevalmistustöö kestab aasta.
    Seni on sõnaga reform spekuleeritud. See komisjon peab otsustama, kas riik ja omavalitsused vajavad reformi. Näiteks võib reform sisaldada riigikogu otsust, et omavalitsused pannakse kokku; millised funktsioonid jäävad maavalitsusele ja mis antakse üle omavalitsustele.
    Kui sotsiaaltöö ja haiglad üle anda ning maavanem jääb puhtalt riigi esindajaks, siis tekiks klassikaline küsimus, kui palju on maavanemaid vaja. Praegu on aga maavalitsused põhilised arengu- ja regionaalpoliitika tegijad.
    Näiteks Põlva: kui sealt maavalitsus ära võtta, muutub see üheks kaugeks nurgakeseks, seal on väga tugev maavalitsus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.