Rõngasvaldadelt oodatakse kurameerimist linnavalitsusega

Praegu on eelkõige tegemist vabatahtliku ühinemisperioodiga. See puudutab valdu ja linnu, mida nimetatakse rõngasvaldadeks ümber linnade. Nende mastaabid on täiesti võrreldavad. Eesmärk ei ole mitte väikeste omavalitsuste likvideerimine, vaid nende, kes oma olemuselt sobivad, kokkuviimine. Näiteks Ruhnu ja Piirissaar -- nad peaksid juba regionaal- ja kaitsepoliitiliselt olema omaette vallad.

Väga ebatõenäoline, oma olemuselt ei sobi nad kokku. Tuletan meelde Kiili valla eraldumist Saku vallast, sest neil ei ole paralleelseid ühendusteid.

Ühinemisel peab olema majandusgeograafiline alus, neil peab olema ühine tõmbekeskus. Liituda võiksidki rõngasvallad, kus valla keskus on tegelikult linnas. Mõnikord on valla- ja linnavalitsuse vahe vaid 50 meetrit.

Liituda võiksid näiteks Kehra ja Anija vald, Loksa linna- ja vallavalitsus, Keila linna- ja vallavalitsus. Üle Eesti on umbes 35 vallavalitsust, kus vald on rõngana ümber väikelinna ja valla keskus on väikelinnas.

Töötamegi selles suunas, et need rõngad hakkaksid isekeskis kurameerima.

Liitunud on Pärnu-Jaagupi ja Halinga vald. Ainuke ametlik taotlus on meile tulnud Abja-Paluojalt ja Abjalt.

Läbirääkimisi on palju peetud, ent on jäädud ootama riigipoolset seisukohta.

Pärnu-Jaagupit ja Halingat toetati moraalselt, nad pole seni ühtki senti saanud. Põhjamaad on alati soodustanud ühinemist ka rahaliselt.

Ühineda võiks veel teisigi, aga eelkõige need, kel on ühine keskus.

Kui on kaks valda kõrvuti ja on eri keskus, siis on see tunduvalt keerulisem, sest inimeste liikumisteed on välja kujunenud, stereotüüpi tuleb hakata muutma.

1995. aastal tehti keskkonnaministeeriumi tellimusel suurim uuring: kes kellega võiks kokku kuuluda. Majandusgeograafiliste mõõdete järgi võiks valdu olla sadakond vähem kui praegu.

Aga tahan väga rõhutada, et praegu pole võetud vastu mingit otsust kedagi sundkorras kokku panna.

Omavalitsus on see, mida nimetatakse demokraatiaks, neid ei tohi uisapäisa likvideerima hakata. Teisalt on omavalitsustel ka teine roll -- avalike teenuste osutamine ja siin tekivadki probleemid.

Kui nad on väga väikesed või oma tõmbekeskuse suhtes valesti paigutunud, sel juhul nad ei suuda oma inimestele neid teenuseid pakkuda. Probleeme on koolidega, ühe lapsed käivad justkui teise koolis, hooldekodud peaks olema ühised, meditsiiniasutustega on palju probleeme olnud.

Väga hea koostöö, ka siis suudetaks avalikke teenuseid paremini pakkuda.

Saatsime omavalitsustele ka uue versiooni kohalike omavalitsuste korralduse seadusest hinnangute saamiseks. Seal on sees üks paragrahv, mis on alternatiiviks ühinemisele: igas maavalitsuses on omavalitsuste liidud, kuhu kuulumine on kohustuslik. Seega on tuleviku jaoks kaks alternatiivi, kas väikesed omavalitsused teevad väga head koostööd või ühinevad.

Kindlalt võib väita, et üks linnapea ja üks volikogu esimees on vähem. Tegelikult näitab praktika, et ega ametnike arv oluliselt ei vähene. Kui me hakkame Euroopaga rohkem koostööd tegema, jääb ametnike tase samaks või suureneb, aga suureneb ka võimalus palgata kvalifitseeritumat ametnikku.

Näiteks valla- ja linnasekretärid pidid olema juristi kvalifikatsiooniga, kaks aastat hoiti seda nõuet ja kui selgus, et 254st ei ole 220 valda leidnud juristi vallasekretäriks, siis muudeti seadust.

Ühinemise üks esimesi takistusi on ikka inimene. Sellest barjäärist ülesaamiseks ongi sees toetuse andmine. Koondatud inimese kohta on ette nähtud 30 000 krooni, juhul kui ta pole aasta jooksul uues omavalitsuses tööd leidnud.

See saab olla ainult poliitiline otsus, et ühinemist soodustada. Nad on teinekord vajalikud selleks, et maksta tagasi rasketel aegadel katlamaja taastamise, kütuse tarbeks võetud laene, mis segavad ühinemisläbirääkimisi.

Riik neid võlgasid mingil juhul enda peale võtma ei hakka, aga sel juhul on neil võimalik toetusrahast vana võlg kustutada. Praegu ütleb teine pool, et ma ei taha sind ja su võlaga.

Naaberriikides on kasutatud raha mingi hoone renoveerimiseks või uue keskuse ehitamiseks.

Tuleb teha uuringud, kas sobitakse kokku, milline on rahva liikumine, kus nad on harjunud koolis käima, saama arstiabi.

Tuleb rahva arvamust küsida, teha arengukava, üldplaneering, vana institutsiooni kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus lõpetada ja uus tekitada.

Üks normaalne ettevalmistustöö kestab aasta.

Seni on sõnaga reform spekuleeritud. See komisjon peab otsustama, kas riik ja omavalitsused vajavad reformi. Näiteks võib reform sisaldada riigikogu otsust, et omavalitsused pannakse kokku; millised funktsioonid jäävad maavalitsusele ja mis antakse üle omavalitsustele.

Kui sotsiaaltöö ja haiglad üle anda ning maavanem jääb puhtalt riigi esindajaks, siis tekiks klassikaline küsimus, kui palju on maavanemaid vaja. Praegu on aga maavalitsused põhilised arengu- ja regionaalpoliitika tegijad.

Näiteks Põlva: kui sealt maavalitsus ära võtta, muutub see üheks kaugeks nurgakeseks, seal on väga tugev maavalitsus.