Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Häda ei tule kunagi üksi
Analüütikud oletavad, et peale sisemajanduse kogutoodangu vähenemise ja inflatsiooni suurenemise ohu segab loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimine poliitiliste muudatuste tegemist, mis on vajalikud valuutaprobleemide lahendamiseks.
Kahjustatud piirkondade taastamine halvendab olukorda veelgi, kuna see tekitab lisanõudlust ja suurendab importi, arvas Londoni majanduskooli professor Stanislaw Gomulka. Monetaarpoliitika lõdvendamine, mis on tingitud valitsuslaenude suurenemisest ja vilja impordist, viib tagasi T?ehhi majanduskriisi lähtepunkti, kui kasvanud nõudlus süvendas fiskaal- ja kaubandusdefitsiiti.
Kui T?ehhi majanduskasv esimeses kvartalis aeglustus ning eelarve ja jooksva konto defitsiit samal ajal kasvas, hakkasid välisinvestorid, kes olid pumbanud T?ehhisse miljardeid dollareid, neid välja viima. Nii haihtus kolm miljardit dollarit, mida valitsus oli kavandanud krooni toetuseks. Mõistnud, et krooni on võimatu kaitsta, laskis T?ehhi krooni kursi vabaks ning püüdis kiirendada veninud struktuurireforme ja karmistada fiskaalpoliitikat.
Poola olukord on natuke teistsugune. Hoolimata kaubandusbilansi suurest defitsiidist on majandus seal paremas korras tänu kiirele majanduskasvule ning kaugemale jõudnud struktuurireformidele. Kuid ikkagi on zlott sattunud surve alla, kuna investeerijate arvates on seal oodata T?ehhi-laadset kriisi kahe aasta jooksul. «See, mis zlotiga juhtus, on hoiatav signaal, mida valitsusel tuleb võtta väga tõsiselt,» ütles HSBC panga analüütik David Lubin.
Valuutakriisi ränkus jahmatas nii Prahat kui ka Varssavit ja näitas, kui palju on rahvusvaheline turg võimeline suunama majanduspoliitikat kogu Kesk-Euroopas.
Kesk-Euroopa riikide majandus on jõudnud juba oluliselt integreeruda rahvusvaheliste kapitaliturgudega, mis ühtlasi tähendab, et reformiriikide poliitikute autonoomsus väheneb ja kapitaliturud mõjutavad üha rohkem nende majandust, sõnas Lubin.
Kuid Euroopa Liitu pürgivate riikide majanduse avanemisel on ka teine külg. See lisab riikide usaldust, suurendab kaubavahetust, arendab turgu ning avab juurdepääsu odavamale rahale, mis kaugemas perspektiivis pigem suurendab kui vähendab stabiilsust.
Väga tähtis on valida turu avamiseks õige hetk. Näiteks Ungari, kelle majandus oli 1995. a kriisis, piiras pääsu oma turule ja pööras põhitähelepanu makromajandusliku stabiilsuse tagamisele. Nüüd on Ungari saavutanud häid tulemusi ning ehkki tema majanduskasv jääb Poola omale alla, on tema arenguväljavaated paremad. Ühtlasi saab ta peatselt turu jälle avada, arvas Salomon Brothersi analüütik Miranda Xafa. REUTER-ÄP