31. juuli 1997
Jaga lugu:

Võlaõigusseadus lihtsustab lepingute sõlmimist

Seni läheneti lepingulistele suhetele nii, et kõik, mis pole seaduses kirjas ja täpselt reguleeritud, pole ka lubatud, ütles Teder. Uues seaduses sätestatust võib kõrvale kalduda, välja arvatud üksikutel juhtudel, näiteks koduukse-lepingu, tüüptingimustega või sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul, rääkis ta.

Uus seadus lähtub mõistlikkuse, heausksuse ja dispositiivsuse põhimõttest, st seaduses sätestatust võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses pole otse teisiti sätestatud, lisas Teder.

Võlaõigusseadus muudab lepingu lõpetamise korda, annab võimaluse lepingust taganeda ja lepingut üles öelda, ütles Teder.

Eelnõuga seoses on ette näha ka suurt vaidlust, väitis Teder. Uue seaduseelnõu kohaselt tahetakse tööõigus kui iseseisev õigusharu ära kaotada ja käsitleda seda võlaõiguse ühe osana. Sellest tulenevalt laieneks võlaõigusseaduse üldosa seadus ka töölepingutele, lausus Teder.

«Juba vaidlevad ametiühingud sellele käsitlusele kõvasti vastu,» näeb Teder ohtu eelnõule. «Ametiühingud kardavad ohtu töötajate õigustele: äkki kuri tööandja hakkab neid alusetult kimbutama, leiab näiteks, et töölepingus kokkulepitud palga maksmine ei ole mõistlik, sest töötaja ei ole vastavat panust andnud.»

«Mina ei näe selles ohtu,» lausus Teder. «Tööleping on leping nagu iga teinegi, mistõttu seda tuleks loogiliselt käsitleda võlaõigusseaduse ühe osana.» Tema sõnul on töötajate õiguste kaitsjate ainus vastuargument see, et tööõigus on seni eraldi olnud.

Ametiühingute keskliidu jurist Helve Toomla kinnitas, et ametiühingud on kategooriliselt tööõiguse kui iseseisva õigusharu kaotamise vastu. «Me ei saa võtta eeskuju ?veitsist või Hollandist, kus toimus esimene kodanlik revolutsioon ning kus mõistete heausklikkus, head kombed, mõistlikkus taga on ka tavad,» väitis Toomla. Mitmel noorel jäi riigieksamil käimata, kuna tööandja ei andnud neile ühte päeva palgata puhkust, lausus Toomla. Samal põhjusel ei saanud näiteks tütar sõita oma ema matustele, tõi ta järgmise näite.

«Sageli on tunne, et tööõigusseaduses peaks kõik veelgi täpsemalt kirjas olema,» leidis Toomla.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv prognoosis suuri vaidlusi ostu-müügilepinguid käsitlevate paragrahvide osas. Teise vaidlusobjektina nimetas Liiv üürilepinguid; kui suures osas üürisuhteid sotsialiseerida, kumba poolt lepingus eelistada.

Liiv on seisukohal, et tuleb kaitsta omanikku. «Kui omanik saab jalad alla, kui ta on kaitstud, on ta ka huvitatud stabiilsest üürnikust,» leidis Liiv.

Praeguseks on justiitsministeerium esitanud riigikogule ainult võlaõigusseaduse üldosa seaduse. Valitsusprogrammis on kirjas, et eriosa esitab ministeerium novembris. «Meie leiame, et neid ei saa eraldi menetleda ja ootame järele seaduse eriosa,» kommenteeris Liiv.

Liivi sõnul soovib riigikogu õiguskomisjon ühendada kaks seadust üheks ja jõuda selle menetlemisega lõpule järgmise aasta esimese kolmandiku sees. «Seaduse jõustumist loodaks järgmise aasta poole peal,» ütles Liiv.

Jaga lugu:
Hetkel kuum