10 august 1997

ELiga liitumise majanduslik kasu Iiri näite varal

Jälgides meie visalt tärkava eurodebati skeptilisust, teeb kurvaks analüüside pinnapealsus. Puht majandusvabaduse indeksist lähtudes ennustatakse, et väljaspool ELi oleks Eesti keskmine palk tulevikus suurem. Või siis kiidetakse Kreekat ELi normatiivide vähese järgimise eest. Ja avalikkusele jääbki mulje, et majanduslikult oleks ELiga liitumine Eestile vähemalt küsitava väärtusega.

Vaadakem sellele teise kandi pealt. Väidan, et peale poliitilise kasu, mida meil eriti ei vaidlustata, võidaksime ka majanduslikult. Heaks ja õpetlikuks näiteks sel puhul oleks Iirimaa, kes, olles juba veerand sajandit ELi liige, suudab säilitada kaguaasialikke kasvunumbreid. Eelmise valitsuse 2,5aastase võimuloleku ajal kasvas majandus veerandi võrra. Ja seda nüüdseks ELi keskmise taseme juures.

Iirlased ise analüüsivad seda järgnevalt:

1. Investeeringud koolitusse. Iirimaa on ELis koolituskulude poolest esikohal. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus see pikaajaline investeering on hakanud tootma -- tipptehnoloogiafirmade arvates on keerulisemaid tooteid mõttekam toota Iirimaal, sest väljaõppele ei kulu nii palju aega ja raha kui odavama tööjõuga riikides, st hinna-kvaliteedi suhe on sobilik.

2. Maksuvabastus on olnud selleks «präänikuks», mis on aidanud suurfirmasid kohale meelitada. Ca 10--15 aastat tagasi otsustati pärast pikka katsetamist, et protektsionism ei vii kuhugi. Kuigi seni kehtestatud maksuvabastuse periood lõpeb alles aastal 2010, arutatakse juba plaane vähendada selleks ajaks kõigi ettevõtete tulumaksu 10 protsendini nagu Eestiski. Ollakse aru saanud, et kapital püsib vaid seal, kus ta enam teenib ning kus püsib stabiilsus.

3. Aken Euroopa Liitu. Kahtlemata on Iirimaa omamoodi aken ELi. Seda on osavalt ära kasutatud eelkõige USA, kus iiri emigrantidel on suur osakaal, kui ka muude ELi-väliste investeeringute meelitamisel riiki.

4. Tööturu rahu: sellel kümnendil on suudetud läbi ajada suuremate streikideta ning palkade kasv on olnud kontrolli all ehk ca poole väiksem majanduskasvust, mistõttu inflatsioon on olnud väike.

5. ELi raha: eelkõige struktuurifondid on võimaldanud investeerida sinna, kuhu muidu ise riik investeerida ei raatsiks -- infrastruktuuri. Kommunikatsioonid on kaugemas perspektiivis ettevõtluse arengule üliolulised. Seni on ELi kassast tulnud ca 2,6% sisemajanduse kogutoodangust aastas. Kuigi euroraha vool tõenäoliselt väheneb või lakkab lähiaastatel hoopiski, on ta oma töö teinud.

6. Ingliskeelne keskkond. Eelkõige just kõrgtehnoloogiaga tegelevad inimesed on suures osas ingliskeelsed, sõltumata rahvusest või rassist. Neile on oluline keskkond, kus saab hõlpsalt kommunikeeruda.

7. Ingliskeelseks ei saa Eesti kunagi, kuid seda peab korvama hea võõrkeelte oskus, mis on teenuste eksportimisel ülioluline. Näiteks ostes Saksamaal telefoni teel Volkswageni kindlustust, müüakse see hoopiski Iirimaalt.

Ülaltoodu pole pingerida, pigem maitseküsimus. Kui siia lisada veel sellised komponendid kui töökus ja elanikkonna noorus, ongi käes üks õitsva majanduse retsept.

Kuigi ükski majandus pole kopeeritav, on ülaltoodus Eestilegi järelemõtlemisainet küllaga. Iirlastelt saaks õppida sedagi, et maailma asjadesse tuleks suhtuda natuke väiksema skeptitsismiga: ka EList on mida võtta ja mida jätta -- seda tuleb lihtsalt arukalt teha. Võib-olla pole siis ka oma tiiger- või naljaga pooleks ilvesmajandus enam mägede taga.

Hetkel kuum