• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus elurajoon Harku äärde

    Tulevikus elamurajooni alla jääva maa-ala suurus on üle 200 hektari. Territoorium koosneb umbes 30 kinnistust, mis on tänaseks enamuses endistele omanikele tagastatud.
    Pikaliiva naabruses asuva Tiskre elurajooni rajamise projekti juhtiva ASi Kodumajagrupp direktori Urmas Lauri sõnul on Pikaliiva suur probleem elektrivarustuse puudumine. Enne selle lahendamist ei saa detailplaneeringut kinnitada ja ehitama hakata, lausus ta. Lauri ütlusel läheks Pikaliivale uue alajaama ehitamine maksma 50--150 miljonit krooni.
    Hürdeni kinnitusel algab Pikaliiva jaoks Tiskre oja lähedale jääva alajaama ehitus lähiaastatel. Enne seda ei saa eramuehitust alustada, lisas Hürden.
    Praegu suures osas asustamata Pikaliiva territooriumile valmistavad linnaplaneerijad ette kogu piirkonna arengukava ja sellele järgnevad detailplaneeringud. Peale eramute tuleb Pikaliiva senistele põllumaadele luua infrastruktuur, ehitada koolid ja kauplused, rääkis Hürden.
    Plaanitavat elamurajooni läbib Rannamõisa tee, mis möödub ka Tiskre eramurajoonist. Viimase lähedus võimaldab Pikaliiva ehitajatel kasutada rajatud kommunikatsioone, lausus Hürden.
    200 eramuga Tiskre elurajooni kommunikatsioonide lähedust nimetas Pikaliiva suureks plussiks ka Eri kinnisvarabüroo maakler Keit Pihl. Kui lisada kesklinna lähedus ja eeldatavalt korralikud detailplaneeringud, siis lähevad Pikaliiva majad nagu soojad saiad, lausus Pihl.
    Pihli sõnul on Tallinnas nii suurele hulgale eramutele turg olemas. Nõudlus üha suureneb, seda näitab ka eluasemelaenu populaarsus, rääkis Pihl.
    Hürdeni sõnul võivad õigusjärgsed omanikud planeerimistegevuse lõppedes oma maa ise kasutusele võtta või müüa kinnistu kinnisvarabüroodele. Hürdeni kinnitusel on mitmed kinnisvarafirmad ja huvigrupid Harku järve äärde rajatava uue Pikaliiva elamurajooni vastu juba huvi ilmutanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Ehitust ähvardab hulga riigihangete kadumine: otsus mai lõpus
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.