14 august 1997

Uus elurajoon Harku äärde

Tulevikus elamurajooni alla jääva maa-ala suurus on üle 200 hektari. Territoorium koosneb umbes 30 kinnistust, mis on tänaseks enamuses endistele omanikele tagastatud.

Pikaliiva naabruses asuva Tiskre elurajooni rajamise projekti juhtiva ASi Kodumajagrupp direktori Urmas Lauri sõnul on Pikaliiva suur probleem elektrivarustuse puudumine. Enne selle lahendamist ei saa detailplaneeringut kinnitada ja ehitama hakata, lausus ta. Lauri ütlusel läheks Pikaliivale uue alajaama ehitamine maksma 50--150 miljonit krooni.

Hürdeni kinnitusel algab Pikaliiva jaoks Tiskre oja lähedale jääva alajaama ehitus lähiaastatel. Enne seda ei saa eramuehitust alustada, lisas Hürden.

Praegu suures osas asustamata Pikaliiva territooriumile valmistavad linnaplaneerijad ette kogu piirkonna arengukava ja sellele järgnevad detailplaneeringud. Peale eramute tuleb Pikaliiva senistele põllumaadele luua infrastruktuur, ehitada koolid ja kauplused, rääkis Hürden.

Plaanitavat elamurajooni läbib Rannamõisa tee, mis möödub ka Tiskre eramurajoonist. Viimase lähedus võimaldab Pikaliiva ehitajatel kasutada rajatud kommunikatsioone, lausus Hürden.

200 eramuga Tiskre elurajooni kommunikatsioonide lähedust nimetas Pikaliiva suureks plussiks ka Eri kinnisvarabüroo maakler Keit Pihl. Kui lisada kesklinna lähedus ja eeldatavalt korralikud detailplaneeringud, siis lähevad Pikaliiva majad nagu soojad saiad, lausus Pihl.

Pihli sõnul on Tallinnas nii suurele hulgale eramutele turg olemas. Nõudlus üha suureneb, seda näitab ka eluasemelaenu populaarsus, rääkis Pihl.

Hürdeni sõnul võivad õigusjärgsed omanikud planeerimistegevuse lõppedes oma maa ise kasutusele võtta või müüa kinnistu kinnisvarabüroodele. Hürdeni kinnitusel on mitmed kinnisvarafirmad ja huvigrupid Harku järve äärde rajatava uue Pikaliiva elamurajooni vastu juba huvi ilmutanud.

Hetkel kuum