• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õhk täis elektrit

    Vahepeal vaibunud kired Narva elektrijaamade erastamise ümber on taas lõkkele löömas. Reedel saatis NRG Energy Euroopa tegevdirektor puhkusel olevale majandusministrile kirja, milles ministril soovitatakse mitte heaks kiita energeetikanõukogu otsust. See on Ameerika poole esimene tõsisem surveavaldus vastukaaluks akadeemikutest ja professoritest koosneva nõukogu äri materdavale otsusele.
    Browni kirjast ei loe välja, kas üldse ja millises ulatuses on ameerika investor valmis äriplaani muutma. See põhimõtteline küsimus peaks vastuse saama parimal juhul selle nädala lõpul. Seda muidugi siis, kui äriplaani koostanud töörühm suudab puhkuste ajale vaatamata täies koosseisus kokku saada ja jõuda majandusministrile koostatavas kommentaaris ühisele arvamusele.
    Põhimõtteliselt on valitsusel kolm lahendust: 1) soostuda olemasoleva äriplaaniga ning aasta pärast kirjutatakse alla ühisettevõtte moodustamise viimasele dokumendile -- aktsionäride lepingule, 2) pidada vajalikuks enne äriplaani heakskiitmist viia sellesse sisse parandused, 3) lükata äriplaan kui mittesobiv kõrvale ning valida elektrijaamade avaliku enampakkumise tee.
    Välistada ei või siiski ka neljandat varianti: äriplaani mitte heaks kiita, pista pea jaanalinnu kombel liiva alla ning jätta kõik nii nagu on. Eesti Energia funktsioneerib rahuldavalt, annab riigile kasumit, seega pole midagi vaja muuta. Neid, kes nii mõtlevad, on, ja mitte sugugi üksikuid.
    Seni on Leimann näidanud üles otsustavust osa Eesti energeetikast siiski erastada. Otsustavust täis oli majandusminister ka siis, kui asus aasta alguses koos ministrite Raivo Vare ja Mart Opmanniga ministeeriume ja valdu koomale tõmbama. Tahaks loota, et see võrdlus paika ei pea.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.