19. august 1997 kell 22:00

Ühepereelamute tootjad püüavad kliente

Erinevalt Ameerikast, kus ehitusmaterjalid on väga odavad ja tehasetöölistele makstakse kaks korda vähem palka kui ehitusplatsil töötavatele meestele, ei suuda Eesti moodulmajade tootjad klassikalistest ühepereelamutest odavamalt ehitada. Nii Soome ehituskontserni YIT tütarfirma AS Matek kui Kodumajatehase AS pakuvad nn võtmed kätte eramut alates 7300 krooni ruutmeeter. See hind on aga sama kõrge kui väiksemate ehitusfirmade ehitushinnad.

Moodulmajade tootjad ise kinnitavad, et nende töö kvaliteet on parem kui ehitusplatsil seinu püsti ajavatel firmadel. Lisaks pannakse moodulmajad krundil kokku nädala ajaga, mis on klassikalise ehitusviisiga võrreldes küllalt suur eelis.

Eelmisel aastal tegevust alustanud Kodumajatehase AS on kuni veebruarini ette ära müünud 36 miljoni krooni eest maju. Teisalt väidab ASi Matek müügidirektor Märt Agur, et reeglina ostab üks keskmine eestlane endale vabrikust ainult elamu miinimumkomplekti koos kasutusjoonistega ja hangib ülejäänud töödeks tööjõu mustalt turult. Parimal juhul jääb «isehakanud ehitaja» eramu ühe ruutmeetri lõplik hind vahemikku 4000--5000 krooni, sõnab Agur. «Neid, kes tellivad maja võtmed-kätte-põhimõttel, on eestlaste seas alla kümne protsendi,» lisab ta.

Mateki tehtud statistika näitab ka seda, et üldiselt ei armasta eestlased elada tüüpmajades. Mullu telliti Matekilt vaid viis eramut tüüpprojekti järgi, ülejäänud olid veidi muudetud või täiesti uued arhitektuurilised lahendused.

Märt Aguri sõnul on viimasel ajal eriti populaarseks muutunud tüüpmajadele nn ämmatiibade külge ehitamine, s.t kolitakse kokku koos ämmaga, kes saab elamust eraldi sektsiooni koos eraldi sissepääsu, toa, köögi ja pesemisruumiga. «Me oleme selliseid maju müünud tänavu juba kolm,» ütleb Agur.

Ehitusettevõtjate liidu tegevjuhi Ilmar Lingi arvates pole peale mugavuse tehases toodetud ja ehitusplatsil rajatud majadel mingit vahet. «Ainus asi on see, et tehase maja saab vähem varieerida,» sõnab ta.

Kodumajatehase peadirektor Lembit Lump märgib, et senist kogemust arvesse võttes pole palgatöölistel veel majaomanike sekka asja. «Reeglina on meie kliendid ettevõtjad, palgatööliste osakaal on väga väike,» lausub ta.

Ehitusettevõtjad kinnitavad, et valdav osa majaostjatest kasutab eluasemelaenu, mille tagasimaksed näiteks miljonikroonise laenu puhul ulatuvad kahekümneaastase tähtaja jooksul 11 000 kroonini kuus. Sellise summa eest saab rääkida 150 ruutmeetri suurusest tavalisest puitkarkassmajast. Üle 10 000 krooni kuus laenu tagasi maksta tänane keskklass veel ei suuda.

Kui AS Matek alustas 1988. aastal tööd Soome--Eesti ühisettevõttena, pandi Tallinnas Veskimetsas püsti terve majade kvartal. Veel rublaajast elavad seal kinnisvarafirma Kodumajagrupi ASi juht Urmas Laur, ehitusettevõtjad Tiit Kuuli ja Toomas Annus.

Eesti suurima ehitusfirma Merko Ehitus juhatuse esimees Toomas Annus kinnitab, et tollal ehitatud ja tänased Mateki majad erinevad üksteisest väga palju. Rublaaja lõpul kasutati ehitusel veel saepuruplaati. «Tehase maja saab rutem üles, platsil saab maja aga parem ja odavam,» annab Annus oma hinnangu moodulmajadele.

Lembit Lump räägib, et Kodumajatehas püüab kummutada müüti selle kohta, et ehitusfirmad reeglina eramajade ehitamisest suurt kasumit ei teeni. Tartus asuva elamuehitustehase täisvõimsuseks on kavandatud 150 maja aastas, ettevõtmise tasuvuse piir on ületatud juba praegu, kui tehase tootmismaht on kolm korda väiksem. «Kolm miljonit krooni käivet ühes kuus on kriitiline piir, mis võrdub 30 protsendiga tehase võimsusest,» lausub Lump.

Kiirest tasuvusest annab tunnistust ka see, et eelmisel aastal turule tulnud ja alla miljoni krooniga kahjumisse jäänud Kodumajatehase AS tahab teisel tegutsemisaastal nullkasumisse jõuda.

Kaheksa aastat tegutsenud AS Matek tahab tänavu jõuda 220 miljoni krooni suuruse käibe ja 12 miljoni kroonise puhaskasumini.

Mateki müügidirektor Märt Agur lausub, et nende firma on spetsialiseerunud monteeritavate majade tootmisele peamiselt ekspordiks, kuna Eesti turg on Mateki tootmismahu jaoks liiga väike.

Eelmisel aastal müüs Mateki Pärnu tehas kokku 250 majakomplekti, millest vaid kaheksa protsenti jäi Eestisse.

«Meie sihtgrupp on ehitajad, mitte eraisikud,» väidab Agur. «Eraisikul võtab otsuseni jõudmine üle poole aasta aega ja reeglina ostab eraklient maja vaid korra elus.»

«Ehitaja proovib aga järele ja tuleb meie juurde ka hiljem tagasi,» räägib Agur. Ekspordiriikidest on Matek Aguri väitel kõige enam kanda kinnitanud Saksamaal.

Eesti moodulmajade ehitajate üks nõrk koht on turundus. See paistab välja nii Kodumajatehase kui Mateki reklaambro?üüre lehitsedes. Prospektis esitatud majade näidised on kahvatud arvutijoonised hoonete esivaadetest, kuidas majad loodusesse sobivad, pole näidismaterjali põhjal võimalik otsustada.

Märt Agur vabandab, et Matekis turundustegevus mõlemat jalga lonkab. «Eks see ole tingitud ka sellest, et meil läheb majanduslikus mõttes hästi ja meie peamine turg on väljaspool Eestit,» põhjendab ta.

Hiljuti Äripäevas ilmunud suuremate ehitusmaterjalide müüjate edetabelist välja jäämist peab Agur aga märgiks selle kohta, et ka Eesti ajakirjandus on Mateki maha kandnud.

Tuleviku suhtes peavad nii Kodumajagrupp kui Matek oma potentsiaali väga heaks. Praegu elab veel enamik eestimaalasi korterelamutes, kuid elatustaseme tõustes saab neile ühe enam kättesaadavaks eluasemelaen.

Lembit Lump kinnitab, et Kodumajatehase potentsiaalne müügiturg on kuni 3000 kilomeetri raadiuses Tartu ümber, mis annab hea võimaluse ka eksporttoodangu arendamiseks.

Kodumajatehase AS on seni müünud Saksamaale kuus maja ja järge ootab veel neli elamut. Poole tänavusest tootmismahust annab eksport. Näiteks norralased tellisid Tartu tehasest kaks 20 korteriga elamut. «Soome agendid on uimased, aga küll me varsti ka sinna ehitame,» lubab Lump.

Kui kohalikul turul on Mateki ja Kodumajatehase hinnaklass Lembit Lumbi sõnul enam-vähem võrdne, siis välisturgudele jõudmiseks peab Kodumajatehas ennast odavamalt müüma, kinnitab ta.

Lump peab vähetõenäoliseks, et Eesti turule pürivad tulevikus ka USA või Kanada moodulmajade tootjad, kelle hind on kohalike tootjate omast tunduvalt soodsam.

«Nad on meist nii kaugel, et vaevalt nad siia tulevad ja vaevalt ka meie sinna müüma hakkame,» lausub Kodumajatehase peadirektor.

Hetkel kuum