• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandinaaviale uus majandusmudel

    90. aastate alguses Põhjalat tabanud majanduskriis kahandas Rootsi SKTd 6%, Soomes tõi idakaubanduse katkemine kaasa 13% majanduslanguse.
    Nüüd on kriis ületatud. Edu on toonud poliitika, mis on vastupidine Skandinaavia heaolumudeli traditsioonidele -- range eelarvedistsipliin, kõrgemad maksud ja riiklike kulutuste kärpimine. Ehkki tööpuudus on ikka kõrge, pole probleeme riigieelarve tasakaaluga ja kaubandusbilanss on plussis.
    Suurimateks ohtudeks praegu on inflatsioon ning võimaluse käestlaskmine kuluka heaolusüsteemi reformimiseks.
    Ka pärast kokkuhoiuaastaid neelavad riiklikud kulutused kogutoodangust suurema osa kui enamikus teistes arenenud tööstusriikides. Endiselt kinnitatakse palgad ja töötingimused läbirääkimistel mõjukate ametiühingutega, tööturu reguleerimine ei võimalda kiiresti reageerida kaupade ja teenuste nõudmises tekkinud muutustele.
    Põhjala riikides võimul olevad sotsiaaldemokraadid on harjunud riigis nägema pigem probleemi lahendajat kui probleemi ennast. Edasine käekäik sõltub kulude piiramisest ning tööturu liberaliseerimisest. Rootsi peaministri otsus suurendada tuleval aastal sotsiaalkulutusi viitab sellele, et Rootsi pole veel kulukast mõtlemisviisist vabanenud.
    Tööpuudust ja riigivõlga ei saa vähendada senist praktikat muutmata. Rootsi on alandanud abiraha ning tulumaksu piirmääru, ka Taani on käivitanud maksumäärade alandamise programmi. Siiski moodustab maksukoorem Taanis enam kui poole SKTst, Rootsis maksukoorem mullu kasvas.
    Kärbitud on töötu abiraha, suurendamaks vahet palgatulu ning toetustena väljamakstavate summade vahel. Noortele makstavate toetuste kärpimine on Taanis 16--25aastaste tööpuuduse viinud 4,8 protsendile, mis on üks madalamaid Euroopas.
    Suuremaid muudatusi takistavad Taanis ja Rootsis 1998. a septembris toimuvad valimised, Norra peatselt selguv uus valitsus võib osutuda reformide läbiviimiseks liiga nõrgaks. Samas on Taanis ja Rootsis tugev opositsioon, mis võib sundida sotse reformimist jätkama, kui nad tuleval aastal uue mandaadi peaksid saama. Soome, kes on huvitatud ühinemisest Euroopa valuutaliiduga, on samuti uuendusteks valmis. Nii võib Skandinaavias sündida uus mudel, mis on vanaga vähem sarnane kuid eeskujuks enam sobilik. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.