Skandinaaviale uus majandusmudel

90. aastate alguses Põhjalat tabanud majanduskriis kahandas Rootsi SKTd 6%, Soomes tõi idakaubanduse katkemine kaasa 13% majanduslanguse.

Nüüd on kriis ületatud. Edu on toonud poliitika, mis on vastupidine Skandinaavia heaolumudeli traditsioonidele -- range eelarvedistsipliin, kõrgemad maksud ja riiklike kulutuste kärpimine. Ehkki tööpuudus on ikka kõrge, pole probleeme riigieelarve tasakaaluga ja kaubandusbilanss on plussis.

Suurimateks ohtudeks praegu on inflatsioon ning võimaluse käestlaskmine kuluka heaolusüsteemi reformimiseks.

Ka pärast kokkuhoiuaastaid neelavad riiklikud kulutused kogutoodangust suurema osa kui enamikus teistes arenenud tööstusriikides. Endiselt kinnitatakse palgad ja töötingimused läbirääkimistel mõjukate ametiühingutega, tööturu reguleerimine ei võimalda kiiresti reageerida kaupade ja teenuste nõudmises tekkinud muutustele.

Põhjala riikides võimul olevad sotsiaaldemokraadid on harjunud riigis nägema pigem probleemi lahendajat kui probleemi ennast. Edasine käekäik sõltub kulude piiramisest ning tööturu liberaliseerimisest. Rootsi peaministri otsus suurendada tuleval aastal sotsiaalkulutusi viitab sellele, et Rootsi pole veel kulukast mõtlemisviisist vabanenud.

Tööpuudust ja riigivõlga ei saa vähendada senist praktikat muutmata. Rootsi on alandanud abiraha ning tulumaksu piirmääru, ka Taani on käivitanud maksumäärade alandamise programmi. Siiski moodustab maksukoorem Taanis enam kui poole SKTst, Rootsis maksukoorem mullu kasvas.

Kärbitud on töötu abiraha, suurendamaks vahet palgatulu ning toetustena väljamakstavate summade vahel. Noortele makstavate toetuste kärpimine on Taanis 16--25aastaste tööpuuduse viinud 4,8 protsendile, mis on üks madalamaid Euroopas.

Suuremaid muudatusi takistavad Taanis ja Rootsis 1998. a septembris toimuvad valimised, Norra peatselt selguv uus valitsus võib osutuda reformide läbiviimiseks liiga nõrgaks. Samas on Taanis ja Rootsis tugev opositsioon, mis võib sundida sotse reformimist jätkama, kui nad tuleval aastal uue mandaadi peaksid saama. Soome, kes on huvitatud ühinemisest Euroopa valuutaliiduga, on samuti uuendusteks valmis. Nii võib Skandinaavias sündida uus mudel, mis on vanaga vähem sarnane kuid eeskujuks enam sobilik. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997