Paanika Aasia börsidel

Artikkel

- Uudised
- 1. september 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paanika Aasia börsidel
1985--1995 oli Kagu-Aasia maailma kiireima majanduskasvuga piirkond, kus aastakasv ulatus 6--8 protsendini ning üle selle.
Pööre saabus tänavu juulis, mil Tail tuli spekulatiivse surve tõttu loobuda fikseeritud valuutakursist. Hoolimata intressimäärade tõstmisest ning keskpanga tugiostudest ei suudetud spekulatiivsele survele vastu panna ning Aasia tiigerriikidest sai valuutaspekulantidele niisama kerge saak kui Euroopast viis aastat tagasi.
Ent erinevalt Euroopast, kus valuuta vabakslaskmine tõi kaasa ekspordist ajendatud majanduskasvu hoogustumise ning aktsiate hindade tõusu, tekitavad samad abinõud Kagu-Aasias kartusi majanduskasvu seiskumisest.
Suure kaubandusdefitsiidiga Aasia riigid on kõik finantseerinud oma kasvu lühiajalistest investeeringutest. Nüüd lahkuvad need investeeringud riigist niisamuti nagu Mehhikost 1994.--95. a vahetusel.
Rahaturge ei rahulda Malaisia peaministri süüdistused finantsmagnaat Georg Sorose ning teiste lääne valuutaspekulantide aadressil, koos rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) nõutakse informatsiooni riigi majandusliku olukorra objektiivseks hindamiseks.
Neljapäeval jätsid Malaisia võimud avaldamata juulikuu kaubandusnäitajad. Kartus, et kaubandusbilansi defitsiit on katastroofiline, vallandas ?okilaine piirkonna börsidel.
Rahutust suurendasid ka märgid Malaisia võimude püüdest vabaturu mehhanismi piirata. Kuala Lumpuri börsil kehtestati läinud nädalal kauplemispiirangud, millega keelati saja suurima käibega aktsia spekulatiivsed ostud. Abinõud, mis pidid takistama «välismaiste fondide spekulatsioone», tõid kaasa börsi kukkumise.
Kursse ei kergitanud ka valitsuse direktiiv, mis kohustas riiklikke fonde suurendama Malaisia ettevõtete aktsiate oste.
Viimase viie kuuga on aktsiakursid kukkunud 30 protsenti. Malaisia pealinna Kuala Lumpuri börsi põhiindeks langes läinud nädalaga 11,12 protsenti. Reedel langus jätkus, suurima päevakukkumise tegi läbi Jakarta börs, kus aktsiaindeks langes 6,86 protsenti.
Piirkonna suurimal ja stabiilseimal, Hongkongi börsil, langesid kursid 5 protsenti, jõudes madalaimale tasemele pärast üleminekut Hiina võimu alla 1. juulil. Kursid langesid ka Filipiinidel, Jaapanis ja Koreas, kajastades kiireid muutusi maailma investorite investeerimisstrateegiates.
Ilma vajaliku finantseerimiseta tuleb paljud majanduskasvu mootoriks olnud projektid seisata või lõpetada. Aasia keskpangad on tõstnud baasintressi, et hoida kapitali riigist lahkumast ning piirata valuuta odavnemist. Kõrged baasintressid mõjuvad aga majandusele pärssivalt.
Kriis ei pea tingimata tähendama Aasia majandusime lõppu. Tõenäoliselt naasevad investeeringud riiki varsti pärast seda, kui praegune tugev turukorrektsioon on lõppenud. Edaspidi tuleb aga rohkem rõhku panna majanduse konkurentsivõime parandamisele, et investeeringute saamiseks Hiina ja India kõrval edukalt konkureerida ka Ida-Euroopa, Ladina-Ameerika ja maailma muude piirkondade arenevate turgudega. DI-DN
Hetkel kuum