Ehitustööde riigihangetel kasutusel uus seadus

- Riigihangete seaduse muudatus 1.

jaanuarist 1997 nägi ette ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirja kehtestamise võimaluse. Vabariigi valitsuse 1997. aasta 5. augusti määrus nr 150 kinnitas ?Ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirja? (edaspidi eeskiri). Sama määrusega tühistati ehitajatele tuttav ?Ehitustööde võistupakkumise eeskiri?, mis kehtis veel ulatuses, mis ei olnud vastuolus riigihangete seadusega.

Soovitan nimetatud eeskirjaga tutvuda kõigil ehitajatel ja tellijatel, mitte ainult riigihangetes osalejatel. Saavad ju kõik isikud võtta ehituse töövõtu korraldamisel aluseks nimetatud eeskirjad, kui tellija peab seda vajalikuks. Järgnevalt mõned konkreetsed muudatused.

- Pakkujate kvalifitseerimine

Vastavalt riigihangete seadusele on ostja kohustatud kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni. Algselt oli seaduses eraldi paragrahv eelkvalifitseerimise kohta, mille kohaselt oli ostjal õigus mingiks perioodiks pakkujaid eelkvalifitseerida. Õnneks on see paragrahv selle aasta 1. jaanuarist kehtetu, tekitas aga kehtimise ajal palju segadust. Seaduses on antud loetelu, mida võib ostja nõuda pakkujatelt kvalifikatsiooni kontrollimiseks. Eeskiri täpsustab, et ehituse riigihange tuleb pakkuda vastavat litsentsi omavatele töövõtjatele.

Täiesti uus on eeskirjas nõudmine, et pakkujaks võib olla töövõtja, kelle pakkumisele tulevate ehitustööde maksumus ei ületa tema eelneva majandusaasta auditeeritud netokäivet 1,3kordselt.

- Pakkumiste väljakuulutamine

Peale riigihangete seaduse algteksti on selle aasta 1. jaanuarist lisandunud riigihanke väljakuulutamisel kohustuslikele andmetele pakkujate kvalifitseerimise tingimused, mis puudutavad otseselt ehituse töövõtjaid. Eeskiri sätestab, et peale seaduses nimetatud kohustuslike andmete lisandub ehituse töövõtu väljakuulutamine ? ehituse algus ja kestus ning ehituse töövõtu korralduse meetod.

- Tagatised

Kuna riigihangete seadus reguleerib riigihangete korraldamist kuni hankelepingu sõlmimiseni, siis käsitleb seadus vaid pakkumise tagatist. Eeskiri omakorda sätestab, et pakkumise tagatis on üks protsent ehituse pakkumise maksumusest. Pakkumise tagatis tuleb võtta ajaks, milleni on pakkumine jõus. Pakkumised on jõus pakkumiste kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui 90 kalendripäeva.

Eeskiri reguleerib ka ehitusaegse ja ehituse garantiiaegse tagatise suuruse. Ehitusaegse tagatise suuruseks on 10 protsenti hanke maksumusest, mida vähendatakse proportsionaalselt tehtud töödele vastavate aktide alusel.

Garantiiaegse tagatise suuruseks on kaks protsenti ehituse maksumusest ja tähtaeg ei või olla pikem kui ehituse garantiiaeg. Vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele ei saa ehituse garantiiaeg olla lühem kui kaks aastat. Eeskirjas sätestatakse, et ehitustööde tegemiseks antavale avansile tuleb anda 100protsendiline tagatis.

Edaspidi leiavad tutvustamist ka muudatused pakkumise kutse dokumentides, pakkumiste hindamises ja hankelepingu tingimustes.