9. september 1997 kell 22:00

Välismaalaste töölubade andmist kammitseb bürokraatia

Välismaalaste seaduse järgi antakse aastas esmane elamis- ja tööluba tuhandele välismaalasele, mis vastab 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast. Tuhande sisse on arvatud ka siia tööle siirdunud isikute perekonnaliikmed. Tööloa taotluse heakskiitmiseks on välismaalaste seaduse järgi aega kuni üks aasta ja see on seotud suure hulga dokumentide esitamisega.

Septembri alguse seisuga oli välja antud ligi 400 tööluba. Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) pressiosakonnast ei osatud öelda, kui palju avaldusi on menetluses.

Töölubade kvoodi suurendamist pooldab KMA peadirektor Andres Kollist. Varasemas usutluses on ta märkinud, et tuhat tööluba aastas on vähe ja eriti lääne ärimeestele peaks aastapikkusi töölubasid andma kvoodivabalt.

KMA peadirektori asetäitja Kaja Kuivjõe teatel esitas valitsus kevadel riigikogule välismaalaste seaduse muudatuse lasta Euroopa Liidu riikide osas tööload kvoodivabaks, jättes SRÜ ning teiste riikide osas kvoodi kehtima. Riigikogu lükkas selle ettepaneku tagasi. Kuivjõe sõnul on jäetud tähelepanuta ka teine migratsiooniameti ettepanek mitte siduda tööluba elamisloa, vaid viisaga.

Eelmise aasta suvest Estonian Airi presidendina töötav Borge Thornbech rääkis, et tal võttis aega kolm kuud, et oma elamis- ja tööluba Eestis korda ajada. Paberite kogumise juures pakkus talle nalja välja otsida ammu unustatud dokumente. «Ma ei tea, mis kasu võis olla Eesti riigil näiteks mulle 70ndatel aastatel antud koolidiplomi koopiast,» pani Thornbech imeks. Tema sõnul peaks Eestis välisinvesteeringutega seotud firmades tunduvalt lihtsustama tööloa saamise korda.

EE Investeeringute ASi juhatuse esimees Margus Järv tõdes, et väljamaalase tööle võtmiseks on vaja ületada hulk bürokraatlikke tõkkeid. EE Investeeringud soovib tööle võtta üht prantslast, kelle ülesandeks jääks välismaalt investeeringute leidmine.

«Esimese hooga pidi meil takistuseks saama see, et kui tahame välismaalast tööle võtta, peame kaks kuud enne seda avaldama ajalehes kuulutuse,» rääkis Järv. «Homme avaldame Eesti Ekspressis kuulutuse, ehkki ma ei näe sel mõtet,» lisas ta.

Järve sõnul on bürokraatia mõistetav juhul, kui keegi tahab tuua Venemaalt puudelõikajaid. «Sellele küsimusele tuleks läheneda paindlikult, üks meie majanduse nõrkusi on selles, et tööjõuturg on suletud,» lisas ta.

Audiitorfirma Price Waterhouse majanduskonsultandi Hardo Pajula sõnul seisab Eesti ühiskond varsti dilemma ees, kas panna piirangud kaubaturgudele või tööturgu liberaliseerida. Perspektiivis muutub tööjõuturu väiksus ja suletus majandusarengule takistuseks. «Juba praegu tuleks neis sektorites, kus tööjõupuudus kõige rohkem pigistab, teha töö- ja elamislubade andmine võimalikult liberaalseks,» lausus Pajula.

Tema sõnul võiks Eesti kehtestada Euroopa Liidu riikide osas ühepoolse viisavabaduse. «Ma ei pea silmas ainult kõrgkvalifitseeritud tööjõu, vaid ka oskustööliste sissetoomist,» lausus ta.

Liberaliseerimist toetab ka Eesti Pank. Panga presidendi Vahur Krafti sõnul võib vähene paidlikkus Eesti tööjõuturul ennast lähitulevikus valusalt tunda anda.

Hetkel kuum