10. september 1997 kell 22:00

Naljakas suhtumine

Eestlastelt maksude abil kogutava 13 miljardi krooni kulutamist kontrollib riigikontroll. Riigikontrollis töötab maksumaksja palgal 80 inimest, riigikontrolöri nimetab ametisse president ja kontrolöri palk on võrreldav peaministri omaga.

Tallinna väärtpaberibörsil registreeritud ettevõtete turuväärtus on ligi 26 miljardit krooni. Selle raha pöörlemist jälgib väärtpaberiinspektsioon, kus töötab 12 inimest. Inspektsioon on sisuliselt üks rahandusministeeriumi osakond ja inspektsiooni peadirektori ametipalk on vähemalt kaks korda väiksem kui peaministri oma.

Naljaks, kas pole. Ühel juhul on Eesti kodanike raha haldamiseks loodud tähtis ja sõltumatu asutus, teisel juhul naeruväärselt väike ja ministeeriumist sõltuv üksus. Selle taustal pole enam naljakas, et börsi juhtkond on otsustanud karmistada börsiettevõtetele kehtestatavaid nõudeid. Selline eraalgatus on teretulnud veel seetõttu, et väärtpaberiinspektsioon pole oma tegevusaja jooksul suutnud tuvastada ühtegi nn insider-tehingut, millele on korduvalt viidanud ajakirjandus ja avalikkus.

Börsi hea algatus pole aga lahendus. Millal siis saabub see aeg, mil riik hakkab toetama tõhusamat väärtpaberijärelevalvet. Inspektsiooni peadirektor Marek Mägi möönab, et enne kahte järgnevat aastat tõsiseid muutusi ei tule. Kerkib küsimus, millele on mõelnud rahandusministeeriumi ametnikud, kui pole suutnud korralikku järelevalvet välja kujundada.

T?ehhid ei saanud väärtpaberijärelevalve olulisusest enne aru, kui kõrged riigiametnikud siseinfo põhjal tehtud tehingutega haledalt vahele jäid. Selle peale kaotasid T?ehhi turu vastu huvi ka teiste riikide investorid, turg kukkus kolinal kokku ja riigi rahapoliitikat tabas sügav kriis. Eesti võiks sellist stsenaariumi vältida.

Hetkel kuum