16. september 1997 kell 22:00

EVP lõpp on mägede taga

Olgu tervitatud ja neetud see tund, kui Liia Hänni observatooriumivaikuses tähtede vahelt kollased kaardid üles leidis ning need Eesti rahvale välja pakkus.

Kunagisest sotsiaalsest instrumendist, mis pidi tagama erastamisel võrdse stardipositsiooni nõukogude ajal tööd teinutele, on nüüdseks saanud ühtedele börsipaber, teistele igapäevane töö ja leib, mida jagub senise tempoga jätkates veel vähemalt viieks-kuueks aastaks, kolmandatele aga märksõna, mis meenuta neile omandi tagasisaamise ränka ja vaevalist rada.

On selge, et mõiste erastamisväärtpaber ehk EVP ei kao Maarjamaa kõnepruugist veel niipea. Äripäev ei toeta libaraha lõpuga venitamist, aga saab samas aru, et praeguses olukorras ei jää valitsusel muud üle kui nõutada riigikogult toetust EVP kasutustähtaja pikendamiseks.

Koos sellega ootaks aga parlamendilt ja valituselt lubadust, et seekordne edasilükkamine jääb viimaseks ning nüüd ometi tehakse kõik endast olenev EVPdega ühele poole jõudmiseks. Eeskätt käib mõistagi jutt erastamisprotsessi autsaiderist maareformist.

Eile vaatas valitsus läbi rahandusministeeriumi esitatud ülevaate EVPde väljaandmise ja kasutamise kohta. Ministeeriumi hinnangul tuleks EVPde kasutustähtaega pikendada, et ka viimased kompensatsioonisaajad jõuaksid need kasulikult ja valikuvõimalusega realiseerida.

Selleks tuleb muuta erastamisseadust, omandireformi aluste seadust ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimisega seotud õigusakte. Vajalikke seaduseelnõusid ootab valitsus ministeeriumilt novembriks.

Praegu on olulisemad EVPdega seotud tähtajad 1998. aasta 1. juuli ja 31. detsember. Esimene neist tähistab kuupäeva, milleni toimub õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramine, teine aga päeva, milleni saab vara eest tasumiseks EVPsid kasutada.

Tõenäoliselt nihutavad valitsuse kaudu riigikogule kinnitamiseks esitatavad eelnõud neid tärmineid poolteise-kahe aasta võrra edasi. Pole raske ennustada, et rahvasaadikud ettepanekud ka heaks kiidavad.

Nädal tagasi oli EVP-kroone viie aasta vältel kokku välja antud umbes 12,5 miljardit. Vara kompenseerimisega lisandub kuus keskeltläbi 100 miljonit, kokku prognoosib rahandusministeerium kuni 16,5 miljardi EVP-krooni emiteerimist. Arvatavasti jääb see summa aga paari miljardi võrra väiksemaks.

Kustutatud on seni umbes 6,5 miljardit EVP-krooni. Seejuures räägivad arvud selget keelt, et hätta on jäädud maareformiga. Maa erastamisel kavandatud 3,5 miljardist EVP-kroonist on kustutatud vaid 0,5 miljardit ning samas tempos jätkates pole reformi lõppu veel kaugeltki näha. Teine valupunkt on mitteeluruumide erastamine. Samal ajal on korterite ja suurettevõtete erastamine jõudnud lõppjärku.

Pärast kiiret hinnatõusu tänavu suvel, kui 1 EVP väärtus koguni 0,5 tavalise kroonini küündis, on praegu EVP-turul jälle suhteliselt rahulik periood ja võimalik otsus pikendada EVPde kasutustähtaega tõenäoliselt esialgu midagi oluliselt ei muuda.

Kellel erastamisväärtpabereid on, passivad võimalust kasutada neid kas maa erastamisel või veel müümata riigiettevõtete või riigi osaluste ostmisel. Ülejäänutel on kas ükskõik või ootavad nad poliitilisi või majanduslikke otsuseid, mis annaks põhjust endale taas EVP-portfell muretseda.

Hetkel kuum