Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ukraina majandus tõusu alguses
Podolijev viitab mitmele majanduse olukorra paranemise tundemärgile. Augustis langes kuuinflatsioon esmakordselt nulli ja aasta arvestuses tuleb see 16%. Alles 1993. a oli Ukrainas hüperinflatsioon, mis ulatus 9800 protsendini.
13 kuud tagasi tehtud rahareform on olnud edukas ja rahvusvaluuta grivna kurss on püsinud USA dollari suhtes stabiilne. Nüüd on Ukraina oluliselt vähendanud kaubanduspiiranguid ja alandanud makse. Käibemaks on langenud 38 protsendilt 18-le.
Ukraina saab septembri lõpus krediidireitingu, mis võimaldab Kiievil emiteerida võlakirju Euroopa ja Jaapani turgudel. Ukraina loodab saada tänavu ka laenureitingud, mis lubaksid müüa välisturgudel munitsipaalväärtpabereid.
Loodetavasti tuleb reiting kõrge, sest riik on saavutanud finantsstabiilsuse ja järgib rangelt eelarvedistsipliini. Ka ei ole Ukraina välisvõlg kuigi suur, riigipanga reservid aga aina kasvavad.
Ukraina tahab laenata tänavu välismaalt umbes miljard dollarit. Eurovõlakirjade müügist saadav raha planeeritakse eelarvedefitsiidi katteks. Parlamendile esitatud järgmise aasta eelarve-eelnõus on eelarvedefitsiidiks kavandatud 5,3 miljardit grivnat, mis moodustab 5,2 protsenti SKTst.
Ukraina ja Venemaa sõlmivad tuleva aasta algul kümneks aastaks arvestatud majanduslepingu. Ukraina peaminister Valeri Pustovoitenko on veendunud, et sel ja tuleval aastal toimub Ukraina-Vene suhetes läbimurre. «Venemaa on Ukraina strateegiline partner,» kinnitas ta.
Sõlmitav suur majandusleping peaks aitama kaasa mõlema riigi raketi-, kosmose-, laevaehitus- ja teedeehitustööstuse arengule.
Ukraina riikliku tolliteenistuse ja statistikakomitee andmeil oli Ukraina ja Eesti vahelise kaubavahetuse maht tänavu esimesel poolaastal 51,1 miljonit dollarit, Ukraina eksport Eestisse moodustas 21,7 ja import 29,4 miljonit dollarit.
Pärast vabakaubanduslepingu sõlmimist on tekkinud vajadus panga järele, mis hakkaks teenindama Ukraina ja Eesti ekspordi-impordioperatsioone ja ajama aktiivset investeerimispoliitikat, ütles Eesti suursaadik Kiievis Tiit Matsulevit?.
Niisugust panka kavandab Eesti Hoiupank, mis kaalub Ukrainas juba tegutseva panga aktsiate ostu ja tütarettevõtte loomise vahel. INTERFAX-REUTER-BNS