Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kolmemõõtmelisus mängus ja tööl
3D ehk kolmemõõtmeline graafika ja video on arvuti-alal äärmiselt in. Kui mõni aeg tagasi tuli osta endale kindlasti graafikakiirendiga graafikakaart, siis sellel kevadel avastasin ma üllatusega ühte arvutisse veidi korralikumat graafikakaarti ostes, et selliseid «tavalisi» kaarte enam ei müüdagi. Iga vähegi asjalik pakutav kaart on kas 3D või videokiirendi -- aga eelmisel nädalal suudeti mind peaaegu veenda, et need kaardid sisaldavad ka vana head kahemõõtmelist graafikat varasemast suuremal kiirusel.
Pean tunnistama, et nii 3D kui ka video jäävad veel mõneks ajaks mängumasinate oluliseks komponendiks. Loomulikult on need mängumasinad märkimisväärselt võimsamad teie töömasinatest.
Põlisel tööinimesel on kindlasti raske leppida sellega, et näiteks ATI tõsisematest 3D kaartidest on Xpert@play paremini varustatud kui Xpert@work. Paraku on aga töötegemiseprogrammide 3D kasutajaliidesed alles laboritasemel katsetustel ning nende kasutamine igapäevases elus veel üsna mitme aasta kaugusel. Virtuaalne reaalsus ja kinnisvara-agendid, kes pakutava objekti arvutisse kribivad ja kliendil seal VR-prillidega ringi lasevad kolada, on vähemalt sama kaugel -- ja eriti Eestis, kus iga võimalik kohalik kinnisvara asub paratamatult mitte rohkem kui paari tunni kaugusel.
Aga mis siis teeb 3D nii keeruliseks, et selleks on vaja spetsiaalset riistvara? Loomulikult see, kuidas saada pinnad ja nendel mängiv valgus paistma loomulik. Kõik kujundid jagatakse kõige lihtsamateks geomeetrilisteks algosadeks ehk kolmnurkadeks, kolmnurga pinnale antakse mingi katteomadus (näiteks kollane või muster tükikesega murust) ja renderdatakse, võttes arvesse valgustust, valguse peegeldumist teistelt objektidelt jne.
Mida suurem hulk sellest tegevusest põhiprotsessori käest ära võtta, seda rohkem jääb tal aega asja sisuga tegeleda. Vinge graafikakaart oskab lisaks renderdamisele ka kõigi kujundite kolmnurkadeks jagamist ning kasutab pinnamustrite kiireks manamiseks arvutiga ühendumisel AGP-liidest tavalise PCI asemel.
Seega võimalused on olemas ja vaevalt tarkvaraloojad nende ärakasutamisel jänni jääksid. Kindlasti pulbitseb ka Win-kasutajaliides varsti lõbusalt kolmemõõtmelisusest.