Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA ja Euroopa uus vastasseis
Eirates Ühendriikide katseid jätta Iraani energeetikasektor investeeringuteta, sõlmis rahvusvaheline konsortsium eesotsas Prantsuse energeetikakontserniga Total kahe miljardi dollari suuruse lepingu Pärsia lahes asuva Parsi gaasimaardla hõlvamiseks.
Peale Totali, kellel on konsortsiumis 40% osalus, kuuluvad sinna ka Vene Gazprom ja Malaisia Petronas kumbki 30% osalusega.
Maardla gaasivarudeks hinnatakse kaheksa triljonit kuupmeetrit.
Gaasilepingu sõlmimine on väljakutse USA-le, kelle mullu vastu võetud Iraani- ja Liibüa-vastaste sanktsioonide akt näeb ette karistuse välisfirmadele, kes investeerivad väidetavalt rahvusvahelist terrorismi toetavatesse riikidesse. Bill Clintoni administratsioon on teatanud, et kavatseb toimida nii, nagu seaduses ette nähtud.
Tehing langeb pingelisele ajale USA ja Euroopa kaubandussuhetes. Erimeelsustele Iraani küsimuses eelnes Kuuba suhtes sanktsioonide rakendamise tüli. EL on USA sanktsioonide vastu WTOsse esitatud kaebuse arutamise esialgu edasi lükanud, lootes vaidluse 15. oktoobriks lahendada.
Brüssel on andnud Euroopa firmadele korralduse USA «ekstra-territoriaalseid» seadusi eirata ja võib kaebuse uuesti esitada, kui Washington Totali vastu sanktsioone rakendab.
Euroopa Liit, mida toetavad peaaegu kõik maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed, on seisukohal, et USA seadustes kehtestatud sanktsioonid on vastuolus WTO põhimõtetega.
Ameeriklased süüdistavad eurooplasi merkantiilses ja südametunnistuseta lähenemises terrorismi toetavatele riikidele. Eurooplased leiavad, et USA-l ei ole õigust oma riigi kaubandusseadusi peale suruda teistele riikidele. REUTER-ÄP