Leedu pankade kasvuraskused

Pärast 1995. a talve suurt pangakriisi on Leedu pangad hakanud oma positsiooni turul tugevdama. Finantsekspertide sõnul jätkub sel aastal pangaaktivate pidev kasv. Osa panku on teatanud investeeringute laiendamisest.

Hoolimata sellest, et 1997. a esimesel poolel läks Tauro pank pankrotti ja selle omanik Genadijus Konopliovas tegi enesetapu, on see aeg üldiselt olnud Leedu pankadele edukas. Isegi Litimpeks, millele keskpank kehtestas 1995. a detsembris moratooriumi, suutis leida Skandinaavia investorid, kes suurendasid panga aktsiakapitali 60 miljoni liti võrra. Lisaks teatas äsja valitsus, et annab Litimpeksile likviidsuse suurendamiseks 3,5 miljonit litti laenu ja pikendab 9 miljoni litist deposiidilepingut.

Praegu tegutseb Leedus normaalselt kaheksa kommertspanka ja kolm riigile kuuluvat panka. Kõigi 11 panga aktivad on kaheksa kuuga suurenenud 14,5% ja küündisid 6,9 miljardi litini. Sama aja jooksul kasvasid pankade deposiidid 21,5% ja moodustasid 5 miljardit litti. Samal ajal kahanesid sel ajavahemikul antud laenud 0,7%.

Sajaprotsendiliselt riigile kuuluv Lietuvos valstybinis komercinis bankas sattus kriisi 1996. a juulis ja riik on üritanud seda kolm korda edutult maha müüa. Panga ostmise vastu on huvi tundnud Vilniuse ja Hermise pank ning välispankadest Nomura pank, kuid nad on pidanud valitsuse kehtestatud hinda liiga kõrgeks. Nüüd on valitsus teatanud, et kommertspanga otsmise vastu on hakanud huvi tundma Euroopa arengupank (EBRD).

Riigile kuuluvad Lietuvos zemes ukio bankas ja Lietuvos taupomasis bankas (hoiupank) lähevad müüki lähitulevikus. Praegu püüavad nad suurendada oma aktsiakapitali, kuid seni ei ole nad suutnud täita keskpanga esitatavaid standardinõudeid. Hoiupanga esimese poolaasta kahjum küündis 10,8 miljoni litini. Kuid valitsus kinnitab, et kahjumile vaatamata pakub just see pank investeerijatele suurimat huvi. Hoiupanga kahjum oli tingitud eeskätt sellest, et ta just lõpetas oma halbade laenude korrastamise.

Suurimatel kommertspankadel on soov anda pikaajalisi laene välisvaluutas, kuid Leedu keskpank peab niisuguse otsuse tegemist liiga varajaseks. Samal ajal on parlamendi rahanduskomitee taotlenud keskpangalt, et see annaks pankadele valuutalaenu tegemise õiguse nii ruttu kui võimalik. Pangad väidavad, et neil on piisavalt odavaid dollarivarusid, kuid ei ole pikaajalisi litivarusid.

Leedu suurim kommertspank Vilniaus bankas on ära ostnud Läti finantskompanii Latvijas KIF Grupa ning tahab aidata oma klientidel investeerida Läti turule. See on Vilniause bankase esimene välisinvesteering.

Samal ajal tahab Hermise pank laiendada investeeringuid Leedu turul. Ta on ostnud kolme miljoni liti eest 27% kindlustusfirma Hermis Draudimas aktsiaid, ühe miljoni liti eest 50% Hermis Lizingase ja 21 miljoni eest 11% ?iauliau bankase aktsiaid. Ühtlasi on ta teatanud, et soovib omandada viimati mainitud panga aktsiatest kuni 50%.

Eelmisel kuul tuli Leedu pangaturule esimene välispank, milleks on Poola Kredyt Bank ja mis tahab hakata Leedu pankadega konkureerima suurte krediitide andmisel. Kredyt Banki keskmine laenuintressi määr on libor + 3%.

Teiseks kaalub Leedus filiaali avamist Prantsuse Societe Generale.