Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sisekujunduse hinnagu kolm mõõdet
Septembri-oktoobri äriruumi hinnanguküsitlusi jälgides tekib küsimus: kuidas on võimalik, et kaks sisekujunduse mõtestatuse ja rahapaigutuse poolest nii erinevat meelelahutuskohta said samasuguse hinnangu. Nii klubi, mille uude sisekujundusse investeeriti 8 miljonit krooni ja kujundajaks palgati välismaine sisearhitekt, kui istumiskohta, kus sisekujundus nii segane, et klient ei saagi aru, millise söögikohaga on tegemist, hinnati nõrga rahuldavaga.
Tegelikult tuleks igat ruumikujundust vaadelda kindlas taustsüsteemis. Sisekujunduse mitteprofessionaalid -- külastaja, ehitaja ja konkurent -- küsitlusel sellest lähtuvadki. Keegi pole võrrelnud näiteks ühel tänaval asuvaid meelelahutuskohti, vaid ikka ühte restorani teisega jne.
Teiseks tasuks vaadata antud punktide ühtsust. Kui näiteks Eesti Kontserdi saali hindas neli küsitletut 9 punktiga, siis võib selle sisekujundust lugeda õnnestunuks kõigi jaoks. Kui aga hinnanguobjekt kogub punkte kehvadest üliheadeni, tuleks meelelahutuskohta pidada osadele klientidele meeldivaks. Hästi hinnanud vastaja maitsega samastujad kinnistuvad äratundmisrõõmust koha külge ja moodustavad kindla klientuuri.
Viletsa hinnangu saanutele pole aga midagi lohutavat öelda -- kui neljale ei meeldi, siis ei meeldi koht kindlasti paljudele.