• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liisinguintress on tõusnud

    Nissani autode jaemüüja ASi Fakto juhatuse esimees Toivo Urva ütles, et Fakto on sunnitud pakkuma kuni 16protsendilist liisinguintressi autode müümisel. Samas peame normaalseks 11--12protsendilist liisingut, lisas ta.
    Toivo Urva ütles, et kui liisinguintress tõuseb üle 18 protsendi, pole välistatud, et Fakto hakkab ise liisingu teenust pakkuma. Urva sõnul on Fakto arutanud, kas võtta mõnest välispangast liisingu finantseerimiseks laenu. «Teise variandina oleme kaalunud võimalust aidata pangal raha leida, kuid siin võib tekkida küsimus, kelle usaldatavus välispankade silmis on kõrgem,» lisas Urva.
    Fiati müügiga tegeleva ASi Asmer juht Toivo Asmer ütles, et pole mingi ime, et asjad on nii kaugele läinud, sest suur tarbimisbuum ei saanud lõppeda muu kui likviidsuskriisiga. «Ka meil on praegusel hetkel rahalisi probleeme,» tunnistas Asmer.
    Asmeri hinnangul ei põhjustanud autoostubuumi alates aasta algusest mitte liisinguintresside alanemine, vaid sissemaksete suuruse oluline vähenemine.
    Daewoo sõidukeid müüva ASi Pleiane juhatuse esimees Endrik Raun lausus aga, et vaatamata valitsevale liisinguprotsendi tõusule kavatseb Pleiane oma liisingu protsente mitte tõsta.
    Liisinguprotsente suudame hoida madalal seetõttu, et hangime raha ühe Lõuna-Korea panga kaudu, kes toetab oma firmade eksporti, selgitas Raun. Ta ütles, et liisinguteenuse pakkumisel kasutab Pleiane ASi Hansa Liising abi.
    Raun rääkis, et liisinguprojekti on ette valmistatud juba pikka aega ja odava liisinguteenuse pakkumine langeb lihtsalt kokku praeguse likviidsuskriisiga Eesti turul. «Kui praegu on turul liisinguprotsent tõusnud juba 18ni, siis meie puhul peaks see jääma kuni 12 protsendini,» lisas ta.
    Rasmus Kulla Hoiupanga Liisingu ASist ütles, et tekkinud olukorda tuleks suhtuda võimalikult rahulikult. Ta lausus, et Hoiupanga Liising saab 70 protsenti oma rahast Hoiupangast ja ülejäänud raha tuleb Saksamaal avatud krediidiliinidest.
    Kulla ütles, et kui Eestis on inimesed liisinguintresside tõusust närviliseks muutunud, siis Hoiupanga Liisingu Saksamaa koostööpartnerid võtavad seda palju rahulikumalt.
    «Eestisse peaks käesoleval aastal väljast sisse tulema ligi miljard krooni, kuid tegelik rahavajadus on võib-olla ligi kuus korda suurem,» rääkis Kulla. Tema sõnul võivad liisinguprotsendid tõusta sellel aastal üle 20 protsendi, sest nii kiiresti pole kellelgi võimalik uut krediidiliini avada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.