Kas majanduskriis on läbi?

Mina küll seda, mis oli, majanduskriisiks ei nimetaks. Tegemist oli ikkagi börsikriisiga. Kahtlemata on börsikriis seotud kogu majandusega. See mõjutab ka meie ettevõtet, mis börsil ei mängi, ei ole börsiettevõte ja enamiku oma toodangust ekspordib.

Tunnetame seda valusalt pankade likviidsusprobleemide tõttu ja sellepärast tekitab börsikriis probleeme ka börsivälisele majandusele. Väga raske on oma projektidele finantseerimist taha saada ja kui see õnnestub, siis on raha tükk maad kallim.

Tänaseks ei ole pankade likviidsusprobleem veel lahenenud. Vähemalt ei olnud see probleem lahenenud neljapäevaks.

Laenusaamine on praegu probleem, aga see ei tähenda veel, et oleks tegemist majanduskriisiga. Tervikuna tööstus areneb. Praegune kriis segab muidugi arengut järgmisel perioodil, aga tänase päeva arengule see piire ette ei sea.

Börsikriis ettevõtteid mõjutab, aga ettevõtted saavad seda tunda alles mõne aja pärast. Kindlasti on aga ka ettevõtted erinevas olukorras. See sõltub sellest, kui palju ettevõtte toodangust turustatakse Eestis ja kui palju eksporditakse.

Olen kindel, et börsikriis mõjutab rohkem teeninduse poolt, seal hulgas kaubandust. Usun, et kui pole tegemist väiketootmisega, siis ei saagi sellist tööstusharu olla, mis toodaks ainult Eesti turu tarbeks.

Selles Vahur Krafti artik-lis on alapealkirjaga toodud sisse hüpotees, et meil oli majanduskriis. Majandusteoreetiliselt on aga majanduskriisi kohta väga raske midagi öelda, sest kõige suurem kriisiteoreetik Karl Marx suri aastal 1883.

Vahur Kraft on aga oma artiklis väga õnnestunult arendanud kriisiteooriat, tuues näiteks lörtsisel teel vibava auto. See on igaühele, kellel on tagasillaveoga auto, arusaadav.

Eesti olukord oli aga selline, et selles autos oli palju rahvast ning mõned seltskonnast väidavad, et auto ei vibanudki, et tegelikult läks hoopis raadio laine pealt ära. Osa seltskonda arvab aga, et tegelikult oli asi tõsisem, et jupsis elektronblokk, aga kuna keegi ei tea, mis see tähendab, kui elektronblokk jupsib, siis on sellele väitele raske vastu vaielda.

See auto näide ütleb, et tegelikult ei tundnud kõik inimesed, et oleks olnud mingi kriis.

Reaalmajanduses ei ole mingeid fundamentaalseid muutusi toimunud. Eesti majanduses on peamine kapital ikkagi inimkapital ja inimkapitaliga midagi drastilist juhtunud ei ole. Ei ole kedagi veel vallandatud ja ei ole olnud ka pankrotilainet. Kindlasti oli aga Eestis börsikriis, selles ei ole kahtlust.

Muidu on Krafti artikkel tasakaalukas ja ka tasakaalustav. Eesti Panga president peab selliseid, Eesti rahasüsteemi vastu usaldust äratavaid artikleid kirjutama. See on tema missioon.