• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kohaliku omavalitsuse võiks Eestis lasta pankrotti?

    POOLT
    Mina arvan, et võiks ja suisa peaks seda tegema.
    Sellepärast, et omavalitsuse enda poolt raha sisse laenamine ei ole just kõige suurema vastutustundega seotud olnud.
    Üks asi, miks seda on olnud nii kergesti võimalik teha ja selle kaudu siis ka üldeelarvele võib-olla teatavat survet tekitada, on see, et pangad on sellest asjaolust hästi-hästi teadlikud, et omavalitsust tänase päevani ei ole võimalik olnud pankrotti lasta.
    Halvim, mis võib rahapakkujale juhtuda, on see, et raha tagasisaamisega tekib mingi viivitus. Aga oma põhiosa peaks kindlasti niisugusest asjast tänase seisuga tagasi saama. See on teinud nendele inimestele võib-olla, kellele raha saamine ei tohiks nii väga lihtne olla, raha saamise äärmiselt lihtsaks.
    Sellepärast olen ma küll arvamusel, et ka iga omavalitsust peaks vaatama ikkagi seisukohast, et see on justkui mingi äriettevõte. Ning peaks tegema mõistusega seletatavaid investeeringuid ja samamoodi sealt ka tagasi tulu saama, et oma laenu administreerida.
    VASTU
    Seaduse järgi seda ei tohi ja mina arvan ka, et ei või. Kõne all on tegelikult üks ja sama raha. See lihtsalt on seaduse järgi pooleks jagatud või peaaegu pooleks, aga omavalitsuse raha puhul on samuti tegemist maksumaksja rahaga. Ning ma arvan, et see on vastutustundetu käitumine omavalitsuse poole pealt, kui sedasama maksumaksja raha kasutatakse nii, et on võimalik omavalitsusel pankrot välja kuulutada. See ei tohiks olla otstarbekas.
    Niisugused käigud, mis võivad pankrotini viia, peaksid olema ette nähtavad, et neid ennetada. Omavalitsuste tegevuse üle peab ikkagi range kontroll olema.
    Üsna oluline oleks, kui seadustataks ka mingisugune kontroll omavalitsuse eelarve kasutamise üle. Kas see nüüd peab audiitor olema, aga tihtipeale väikestes valdades, väikestes volikogudes revisjonikomisjon lihtsalt ei ole pädev seda asja niimoodi tegema. Ja see võiks olla küll keegi erapooletu, kes jälgib, kuidas eelarve raha kulutatakse, kuidas aruandlus toimib ning kas on üldse ülevaade, kui palju raha ja kuhu kulub. Selline asi võiks olla küll.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Leedu eksport Hiinasse kahanes dramaatiliselt
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.
Leedu ekspordist Hiinasse oli detsembris alles jäänud ainult hädine kümnendik leedukate teele veeretatud takistuste pärast, loeb Leedu SEB analüütik Tadas Povilauskas Hiina tolli andmetest välja.