Uudised
16. detsember 1997 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erastamisagentuuri saatus kaalul

Erastamisagentuuri (EEA) peadirektor Väino Sarnet ütles, et ta üritab agentuuri nõukogule tehtavas ettekandes välja tuua võimalikud erastamisagentuuri tegevuse jätkamise alternatiivid ja lugeda üles nende head ja vead. Sarnet lausus, et tegemist on teatud mõttes algdokumendiga, millele võivad uusi argumente lisada erastamisagentuuri nõukogu liikmed.

«Kuna riigikogu valimiskampaania ei ole enam kaugel, tuleb ühe küsimusena kindlasti kõne alla, kuidas erastamist jätkata,» rääkis Sarnet.

Riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs on veendunud, et erastamisagentuur ei peaks senisel moel enam edasi tegutsema. «Ta loodi selleks, et väga suures koguses ettevõtteid müüa ja see töö on tehtud,» sõnas Lüüs. «Jäänud on infrastruktuur, millega tegeldakse valitsuse kinnitatud programmi alusel.»

Lüüs avaldas kahtlust, kas riik peaks üleval pidama eraldi asutust erastamislepingute üle kontrolli teostamiseks. Sellega võiks tema sõnul tegeleda mõni muu asutus. «Ka erastatud ettevõtete teenindamiseks vajaliku maa müüki saab teisiti korraldada,» leidis Lüüs.

Jaak Leimann ütles, et järgmise aasta erastamisprogrammis on erastamisagentuuril oma töömaht olemas ja see annab kinnitust, et eelseisval aastal veel mingeid muudatusi ees ei seisa. Kui 1999. aasta suhtes peetakse aga teatavaid muudatusi vajalikuks, tuleb nende ettevalmistamisega hakata tegelema järgmisel aastal, kinnitas Leimann.

Erastamisagentuuri nõukogu liige Ignar Fjuk ütles, et kuigi erastamisagentuuris on aegade jooksul tehtud vigu, on seal toimuv olnud avalik, läbipaistev ja riigile võimalikest variantidest parim. Alternatiiv oleks Fjuki sõnul riigi vara müük ministeeriumide kaudu, mille puhul ei ole avalikkusel ega paljudel juhtudel ka valitsusel aimu, miks üks või teine otsus langetatakse.

«Erastamisagentuur võib küll muuta ja vähendada oma koosseisu, aga seni, kuni põhilised asjad on veel lahendamata, ei saa teda likvideerida,» sõnas Fjuk.

Erastamisagentuuri nõukogu liige, Tallinna abilinnapea Ants Leemets ütles, et tema hindab erastamisagentuuri kõrgelt tänu sellele, et asutuse tegevust kontrollivad mitmesugustest poliitilistest ringkondadest pärit inimesed, kes omavahel kergesti kokku ei lepi. «Ministeeriumide alla minek tähendaks, et otsustajaks hakkab minister,» sõnas ta.

Erastamisagentuuri nõukogu üks kõige pikaajalisemaid liikmeid Mihkel Pärnoja leidis, et agentuuril jätkub tööd veel ka 1999. aastaks. See puudutab eelkõige infrastruktuuriettevõtteid, mille erastamiskava valmistatakse ette ministeeriumides, seletas Pärnoja. Osa erastamisprotseduure korraldab aga erastamisagentuur, lisas ta.

Samas tuleks Pärnoja sõnul esitada küsimus, kas erastamisagentuuril on praegu piisavalt funktsioone ja kas need peaksid olema üldse mõne riigiasutuse käes.

Pärnoja sõnas, et on võimalik anda need funktsioonid erastruktuuride kätte ehk erastamisagentuur erastada. «Tegemist oleks avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isikuga, kes kasutab kogemusi, mis erastamisagentuur seni saanud on,» ütles Pärnoja.

Väino Sarnet pakub välja alternatiive

Erastamislepingute kontrollimine, raha kogumine ja fondidesse laiali saatmine, maa erastamine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine on rollid, mida riik ei saa likvideerida, ütles Sarnet.

Ta selgitas, et nende funktsioonide jaotamine ministeeriumide ja ametite vahel vajab täiendavat raha. Kuna kõik erastamisagentuuri töötajad likvideerimisel uutele töökohtadele üle ei lähe, tuleb palgata ja välja õpetada uued töötajad, lausus Sarnet.

«Kindlasti saab see variant valimiste eel mõningaid poliitilisi huvisid teenida,» nõustus erastamisagentuuri peadirektor samas.

Sarnet pakub välja võimaluse moodustada erastamisagentuuri põhjal avalik-õiguslik juriidiline isik, nagu on Eesti Pank, kellel on oma seadus ja põhikiri, millega on võimalik anda töötajatele motivatsioon ja võimalused.

Sarnet seletas, et riigiametnikel on sõltuvalt avaliku teenistuse seadusest pikaajaline motivatsioon olemas. Ajutise iseloomuga erastamisagentuuris peavad aga töötajad asutuse likvideerimisel ümber õppima või riigiametniku tööst loobuma. «See tähendab, et avaliku teenistuse seadus juba algusest peale erastamisagentuuris riigiametnikuks pürgijale ei toimi,» sõnas Sarnet.

Üks variante on Sarneti sõnul ka erastamisagentuuri muutmine eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks aktsiaseltsi või osaühingu vormis. «Selle ettevõtte põhiline kohustus oleks raha riigile edasiandmine, jättes mingisuguse protsendi oma tegevuse jätkamiseks,» lausus Sarnet.

Selle variandi eeliseks peab Sarnet seda, et eraõigusliku asutuse töömaht ei sõltu riigieelarvest. «Puudusena tekiks ühiskonnas kindlasti arvamus, et see aktsiaselts kulutab liiga palju ja tema töötajad teenivad liiga palju,» lisas Väino Sarnet.