Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna lennujaam saab kaubateeninduskeskuse
Asukoht:- Lennujaama 2 territooriumil
Tellija:- Eesti Lennujaamad RE
Üldpind:- ca- 5000 m²
Peaprojekteerija ja -ehitaja:- Normanni Linnagrupi AS
Arhitekt:- Andres Põime
Tööde kestus:- september 1997 -- I kvartal 1998
Ehitusmaksumus:- (lepinguline) 28,2 miljonit krooni
- Lennujaama kaubateeninduskeskuse ehitus on Normanni Linnagrupi juhatuse liikme Maido Kivioru sõnul kulgenud lõppeesmärki täpsustades. Terminaali rentnike ja operaatorite vajadusi silmas pidades oli kõne all projekti täiendamine ja töödemahu suurendamine. Tellija loobus projekti muutmisest, kuid ei välista võimalust, et keskuse ehitusele võib järgneda teine etapp.
Lennujaama tegevdirektori Mati Sõrmuse sõnul tekkis vajadus uue terminaali järele õhutranspordiga saabuva kaubakoguse hüppelise kasvu tõttu (aastas 80%). Nõukogudeaegse vana terminaali asukoht ja võimalused ei näe kaupade tollimist ette. Tellija kinnitab, et on rahul nii projekteerijaga kui ka ehituse senise kuluga.
Kauba- ja tolliterminaal on planeeritud osalt ühe-, osalt kahekordse hoonena, mille esimesel korrusel asuvad kinnise ja vabatsooni tollilaod ning teisel tolli ja kaubafirmade bürood. Terminaal on arhitektuuriliselt lakooniline ühepoolse viilkatusega tootmishoone, mille teraskarkassi katavad väljast hõbedased metallist sandwich-paneelid. Seest helehall kaubaterminaal on lennujaama reisiterminaalist poole kilomeetri kaugusel.
Platside ja juurdepääsuteedega ümbritsetud terminaalis sorteeritakse ja tollitakse lennutranspordiga saabunud kaupa, mis vajadusel ladustatakse või väljastatakse kaubatranspordifirmadele.
Uue kaubateeninduskeskuse valmimise järel kohandatakse senine kaubaterminaal poolteiseks aastaks ümber ajutiseks reisiterminaaliks.